Elu

Pühapäevane raadiolemmik 

Allar Viivik, 25. oktoober 2003, 00:00
ALGUS: 17. novembril 1973. aastal ehk teisel lindistusel esinesid «Meelejahutaja» saates Meeli Sööt, Eino Baskin ning Jaanus Orgulas. Eesti Ringhäälingumuuseumi arhiiv
30 aastat tagasi alanud Eesti Raadio «Meelejahutaja» sai kohemaid kuulsaks. Pääs lindistusele võrdus toona valuuta või välissõiduga. «Saate naljad kõikusid ärakeelamise piiril,» meenutavad seitse aastat naerutajaid juhendanud Eino Baskin ja näitleja Jüri Karindi.

«Rahvas puges nahast välja, et lindistusi vaatama pääseda,» kinnitab Eino Baskin. ««Meelejahutaja» tasuta kutseid oli vähe, stuudio mahutas vaid mõnisada inimest. Tänaval tulid inimesed juurde ja palusid minult ning ka teistelt näitlejatelt – aidake meid saali.»

Seitsmekümnendate keskel oli «Meelejahutaja» kutsest lausa ainelist kasu, meenutab Baskin naljatamisi. Ühe Tallinna toidukaupluse müüjad pärisid: «Baskin, kas teil on mõni «Meelejahutaja» lindistuse kutse üle?» ja lubasid vastukaubaks naljameistrile vorsti, liha ja muud letialust kaupa.

Toimetaja Priit Aimla mäletab, et Võidu väljakul pakuti tema heale sõbrale kutset hõlma alt 10 rubla eest.

Eino Baskini kutsus 1973. aasta sügisel «Meelejahutajat» alustama Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetus ehk RAMETO. «Hakkasin Draamateatris valima, keda võtta,» meenutab ta. «Tippudest alustasid koos minuga Ita Ever, Helle-Reet Helenurm, Einari Koppel, Ago Saller,» loetleb ta. Kaasa tegid ka Alfred Mering, Juhan Viiding, Tõnu Aav ja Jaanus Orgulas. 1976. aastal tulid Anne Paluver, Jüri Krjukov ja Urmas Kibuspuu.

Nalja tuli pakkuda ridade vahelt

«Hea klapiga seltskond, sest olime teatris kokku töötanud,» kiidab alguse huumoritegijaid Vanalinna stuudio trupijuht Jüri Karindi. «Saime tekstid kätte, tegime Baskini juhtimisel mõne proovi ja kohe oligi laupäevaõhtuseks lindistuseks asi selge,» räägib ta.

Mehed kiidavad ka saali reageeringut. «Kui kuulete lindilt naljale järgnenud pausi peale naerupahvakut või aplausi, siis läks asi kümnesse,» paljastab Karindi.

Toonases käskude-keeldude ühiskonnas peideti nali n.-ö. ridade vahele.

«Meelejahutaja» algus oli liberaalne aeg. «Mihhail ˇvanetski lugusid ei tahetud siiski eetrisse lasta,» täpsustab Eino Baskin. Kui aga näitleja selgitas, et tippmees Arkadi Raikin on neid ette kandnud, leebuti ka Tallinnas ning vene huumorile anti Eestis vabam tee.

Seitsmekümnendate lõpus alustasid punavõimurid aga surveaega ning tsensuur võttis RAMETO «Meelejahutaja» naljad erilise luubi alla. Eesti Raadio toonase direktori Ado Slutski suhtumine oli soosiv, aga EKP Keskkomiteest anti Karindi sõnul raadiojuhile käsk: «Lõpetage asi ära ning pange Baskini huumoriteater kinni!»

«Hakkate rahvast lihaga ärritama!»

Slutsk seda ei teinud, kuid pead tõstsid väiksemad ametnikud.

«Nad kratsisid olulised asjad välja. Aga huumor ilma puändita on poolik,» on vanameister Baskin siiani nördinud paarkümmend aasta tagasi juhtunust rääkides.

Jüri Karindi meenutab lausa tragikoomilist lugu: «Tõnu Aav luges monoloogi, mis algas niimoodi. «Tulin töölt, panin supi tulele ja antrekooti pannile!»

Liha polnud aga seitsmekümnendate lõpus müüa ning valvas tsensor tõmbas toidu nime maha. «Hakkate siin rahvast vaesel ajal lihaga ärritama!» kõlas põhjendus.

Baskin plaanis aga dialoogi, kus kaaslane küsinuks: kui kaua sa estraadi veel teed? Ta pidi vastama: kuni saan 75aastaseks ja diktsioon läheb viletsaks. Eks ma siis lõpetan!

«Nali tuli välja võtta. Küsiti, millele sa, mees, vihjad. Kas sellele, et üks riigijuht ehk Bre˛nev saab meil varsti nii vanaks?»

Tsensori pärast loobuski Draamateatri seltskond 1980. aastal «Meelejahutaja» tegemisest ning asemele tulid Noorsooteatri näitlejad. «Väga hästi tegid. Kuid ärakeelamine jätkus ning seepärast polnud ka neil kerge,» ütleb vanameister Baskin.

Esimene «Meelejahutaja»

«Tere tulemast raadiomaja valgesse saali! Tere tulemast uue saatesarja sünni juurde! Meie eesmärk ei ole teile pakkuda tavalist estraadikontserti, vaid tahame teile näidata, kuidas siis sünnib üks raadiosaade. Ja et teie puhkepäevahommikut mitte tülika ringkäiguga mööda stuudioid rikkuda, siis leppisime nii kokku, et tõime oma stuudiod siia sellesse saali. /——-/ Tänased töömehed naljapõllul on Eino Baskin, Einari Koppel, Ago Saller, Milvi Jürgenson ning Hans Kaldoja.»

Veel esinesid saates Daniel Toim, kes vestis Austraalia reisist, Kolõmast rääkis Lehti Metsaalt. Külalised olid ka Juhan Peegel, Juri Kazakov ning Tarkade Klubi. Laulsid Liilia Kotkas, Uno Loop, Boris Lehtlaan, keda saatis Olav Ehala ansambel. Esimese saate toimetas Peeter Hein.

Saade lõpetas mais 1995

1980. kuni 1988. aastani naerutas rahvast Eero Spriidi ning Kaarel Kilveti juhitud Noorsooteatri trupp. Neist valmis 1986. aastal ka Urmas Oti juhitud «Estraaditähestik»

Pärast aastat 1988 oli «Meelejahutaja» saates Raimo Aasa juhitud näitetrupp. Koos jõuti 1989. aastal 750. ning neli aastat hiljem ka 1000. saateni. Viimane «Meelejahutaja» oli Raadiolehe andmetel eetris 28. mail 1995 kell 21.15.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee