TAUKSI: Merehädaline Enno ujus pärast paadi ümberminekut Tauksi saarele ja süütas seal märguandeks lõkke. (Arvo Tamula (Lääne Elu))

Läänemaal Puise nina lähedal läks ümber paat kolme kalamehega. Üks neist suutis ujuda tillukesele Tauksi saarele ja süütas märguandeks lõkke. «Tuli oli võimas ja leegid käisid üle metsa,» kirjeldab tulekahju kaldalt märganud talumees.

Laupäeval kell 18.04 sai Läänemaa päästeteenistus teate, et meres põleb pisike Tauksi saar. Helistaja oli märganud Puise nina poolt tõusmas paksu suitsu ja tulekeeli.

«Helistati, et saar põleb. Mina omakorda teavitasin sellest looduskaitsjaid (Tauksi saar kuulub Matsalu looduskaitsealasse – toim.).

Õhtul kella seitsme-veerand kaheksa ajal oli põleng juba väga võimas. Jälgisin seda vastaskaldalt, üle Topu lahe, umbes nelja kilomeetri kauguselt. Leegid käisid üle saarel kasvavate puude latvade,» kirjeldab laupäevaõhtut kohalik talumees Jaak Sünt.

63aastane kalamees Enno oli pärast Bella paadi kummuliminekut Tauksi saarele ujunud ja seal märguandeks lõkke süüdanud. Paraku puhus väga tugev tuul ja tuli levis rannaäärsesse roostikku.

Mehed jäid saarele tulevangi

Tallinnast pärit mehed Enno, Arvo (57) ja Hillar (64) läksid Läänemaal merele keskpäeval Puise poolsaarelt kalaspordibaasist. Päästeameti pressiesindaja sõnul oli teada, et nad asusid kella 15 paiku tagasiteele. Kui kaldalolijad märkasid õhtul Tauksilt tõusmas paksu suitsu, arvati, et juba ammu naasma pidanud kalamehed on hätta jäänud ja märgutule läitnud.

Kella poole seitsme paiku õhtul läks kaldalt kaks meest kadunuid otsima, kuid nad jäid saarele tulevangi ja kaotasid ka oma paadi. Kolmveerand tunni pärast suundus Tauksile veel kaks meest. Nendega liitus veel piirivalve helikopter ja korraga oli põleval saarel kokku seitse inimest.

Tulevangi jäänud mehed päästeti kell 20.15. Üles leiti ka paat, mis pumbati veest tühjaks, ja neli meest sõitsid mandrile tagasi. Ent hommikul merele läinud kalastajad olid endiselt kadunud.

Lõkke süüdanud Enno leiti kell 21 ja viidi alajahtununa Haapsalu haiglasse. Läänemaa päästeameti töötajad said saarel möllanud tulest hilisõhtuks jagu, kaasa aitas ka tugev vihmasadu.

Kell 22 lõpetati kadunud kalameeste Arvo ja Hillari otsingud, sest pimedas oli nähtavus halb. Pühapäeva ennelõunal leiti mõlemad uppunult – Hillar Pusku lahest, Arvo Rohuküla sadama muuli äärest. Hukkunud kandsid päästeveste.

Looduskaitsjad kahju ulatust ei tea

Ridala vallas Matsalu lahe rannikul on tillukesi saari ja laide üle 70. Tauksi on üks suuremaid, kilomeetrit neli pikk ja poolteist lai. Saarel kasvab metsa, aga inimesi seal pidevalt ei ela. Looduskaitsjatele on saar oluline lindude pesitsuspaigana.

Matsalu looduskaitseala direktori Taivo Kastepõllu sõnul minnakse saart üle vaatama sel nädalal. «Seal pesitsevad nii haruldased linnud, et ei tohi öeldagi!» Tule põhjustatud kahju ta veel hinnata ei oska, aga ei usu, et see kuigi suur oleks.

Sama kinnitab Läänemaa päästeteenistuse direktor Olev Rosar: «Saar näeb välja täitsa saare moodi, pole sel häda midagi. Tulekahju haaras kokku ehk ainult paar hektarit.»

Laupäeval puhkes kahjutuli ka Harjumaal inimtühjal Äksi saarel. Leekide meelevallas oli kolmandik saarest ja tulele käisid piiri panemas Muuga komando päästjad.

Päästeameti avalike suhete juhi Mari Tikani sõnul oli Äksi tulekahju Tauksi omaga võrreldes väike.

Kalamehed hukutas kurikuulus Bella

Laupäeval uppunud kalamehed läksid merele Bella paadiga. Seda tüüpi alustega on õnnetusi juhtunud juba lugematu arv. «Suurem osa õnnetusi leiab aset just Bella paadiga, see on õige,» kinnitab veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Hans Nukki. Nõukogudeaegne kergest plastist Bella-Fjord on tema sõnul veel see kõige hullem. «Paat on hästi kipakas. Bella oli nõukogude ajal mõeldud sisevete jaoks, praegu aga kasutatakse seda igal pool. Kahjuks pole me suutnud ära keelata Bellaga merele minekut.»

Tauksi saare lähistel juhtunu kohta oletab Nukki, et ilmselt tõusid kalastajad paadis püsti, mistõttu see tasakaalust välja ja ümber läks.

Laupäeva õhtul puhunud tuulega poleks Nukki ega ka vetelpäästespetsialist Helgi Lutvei sõnul olnud küll mõistlik Bella paadiga merele minna. Samuti on veetemperatuur juba väga madal, nii et isegi päästevestiga inimesed, eriti eakamad, ei pääse pikalt vees hulpides alajahtumisest ja upuvad: «Tõsised kalamehed peaksid kindlasti endale muretsema spetsiaalse ülikonna, mis hoiab neid vee peal kuni 24 tundi – ehkki alajahtumise eest ei kaitse kuigi kaua seegi. Merele minnes peaks kaasa võtma ka mobiiltelefoni ja signaalrakette.»

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis