Eesti uudised

«Ehitajale oli põleng suur hoiatus.» 

Kadri Jakobson, 18. september 2003, 00:00
KUSTUTAJAD: Põlengut Draamateatris tuli kustutama üle kümne tuletõrjeauto. Tänu kiirele tegutsemisele saadi tulekoldest kiiresti jagu. Kalev Lilleorg
Eile päeval puhkes Eesti Draamateatris tulekahju, kus metallilõikurist lendu läinud säde süütas kolmanda rõdu puitpõranda. Inimesed kannatada ei saanud, kuid paks suits võis kahjustada teatri väikest saali.

Eile kell 13.44 helistasid Draamateatris renoveerimistöid tegeva firma Estconde E töölised häiretelefonile ja ütlesid, et teatri kolmanda rõdu põrand põleb. Firma tegevdirektori Angel Andla sõnul sai tulekahju alguse metallilõikamistöödest, mida tehti kolmanda rõdu all. Tuli hävitas 3–4 ruutmeetrit rõdu põrandat ja levis edasi vahelagedeni. «Töömehed hakkasid läbi lõikama seina külge kinnitatud kronsteini, et maha võtta ülemise rõdu vana pro˛ektorit. Keegi ei osanud arvata, et metalltoru ulatus läbi seina. Ilmselt läksid sädemed läbi toru laudise alla ja süütasid saepuru. See hakkas suitsu välja ajama,» selgitas Andla.

Kell 14 tuli teatri akendest ja katuse vahelt paksu suitsu. Tuletõrjujad pidi teatrimaja mitu akent puruks lööma, et kiiresti tulekoldele ligi pääseda. Ehitustöölised ja kümmekond teatri inimest olid õnnelikult majast välja saanud.

Et Draamateater asub südalinnas ja tegemist on tähtsa objektiga, sõitsid kõrgendatud häire korras välja 13 kustutus- ja päästeautot ning kaks kiirabibrigaadi. Kohal oli politsei eesotsas abiprefekt Kalle Klandorfiga. Kümned inimesed vaatasid pritsimeeste sagimist tänavalt. Kustutamise ajaks sulges politsei Pärnu maantee ühe liiklussuuna.

Õnnelik õnnetus

Draamateatri peainseneri Rain Raabeli sõnul on tegemist õnneliku õnnetusega, sest põleng saadi üsna kiirelt kontrolli alla. «Ehitajad lasid mitu tulekustutit tühjaks ja kui päästeameti inimesed kohale tulid, oli leek juba maas. Kuid suits oli nii paks, et edasi nad enam tegutseda ei näinud,» rääkis Raabel. Erilist kahju põleng teatrile ei tekitanud, kinnitas ta; kahjustatud osa remonditakse. «Kõige suuremad võivad olla suitsukahjustused väiksele saalile, kuid hetkel ei saa neid objektiivselt hinnata. Ehitajale oli põleng suur hoiatus,» märkis Raabel.

Suitsu rohkem kui tuld

Estconde E tegevdirektor Andla selgitas, et kuna tegemist on vana hoonega, on materjalid väga kuivad ja iga pisimgi säde tekitab tuleohtu. «Ohutusnõuded olid tagatud, kuid riskiaste on vana maja renoveerimisel palju suurem,» ütles ta. Ka Andla väitel pole kahju märkimisväärne, nii 20 000 – 30 000 krooni.

«Õnneks oli suitsu rohkem kui tuld,» sõnas lavastaja Priit Pedajas, kes vaatas asja teatri ukse juurest. «Nagu needus, oli just eile hommikul teatris koosolek, kus koos ehitustööde juhatajatega arutati ohutustehnika nõudeid ja nendest kinnipidamist.

Tüüpiline ehituse õnnetus, kus keevitussädemest läks tuli lahti. Suurt kahju seal ilmselt olla ei saa, sest vett kasutasid päästetöötajad vähe ja see nirises paneelide vahelt alla,» rääkis Pedajas. «Ma ei usu, et midagi hullu on, ja loodame, et ehitus läheb edasi.» Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Reet Weidebaum jälgis põlengut mureliku näoga: «Ehitaja vastutab selle eest koos saba ja karvadega, sest objekt on nendele üle antud.»

Kella 14.30 lubasid tuletõrjujad ehitustöölised majja. Kõrvaklappidega tüsedam mees tassis hoonest välja saatuslikuks saanud metallilõikuri. Kella 15.30 oli tulekahju kustutatud.

Teatritega seotud põlenguid

Ööl vastu 26. septembrit aastal 1978. süttis Tartus Vanemuise teatri vana maja (endine Saksa teater). Kiiresti levinud tuli jättis püsti vaid teatrimaja paksud kivimüürid. Põleng puhkes väidetavalt lohaka keevitamise tõttu. Vanemuise teatri väike maja taastati alles aastaks 1990.

21. oktoobril 1983. aastal süttis Eesti Draamateatri hoone. Lõppeva kapitaalremondi käigus olid saalis just paika saanud Tšehhist toodud kristall-lühtrid, uued toolid ning muu saali sisustus. Väidetavalt pro˛ektori lõhkemisest tekkinud tulekahju kuumus oli nii kõrge, et lühtrid sulasid ning kogu saalisisustus põles tuhaks.

1994. aasta kevadel põles maha lauluväljaku tantsutare, kus Vanalinnastuudio hoidis dekoratsioone.

1998. aasta augustis süttisid remondis olevas Estonia teatris balleti «Tuleingel» dekoratsioonid. Tahmus lava ja osa välisseinu. Tulekahju puhkes ilmselt keevitustöödest.

2000. aasta juulis põles tühjaks Estonia teatri Suur-Sõjamäe dekoratsioonide ladu. Hävisid Eesti Draamateatri puitdekoratsioonid ja mööbel, veidi varem oli sama saatus tabanud kõrval asuvat Vene Draamateatri ladu.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee