Eesti uudised

Eesti rahvas valis Euroopa Liidu (1)

Tõnis Erilaid, 15. september 2003, 00:00
Eile käis 554 751 Eesti kodanikku ütlemas oma arvamust, kas ühineda Euroopa Liiduga või mitte. «Jah» märkis hääletussedelile 66,92 protsenti kodanikest.

Otsustava hääle ütlesid linlased. Tartus oli 73,5 protsenti hääletanuist liitumise poolt, Tallinnas 68, 8 ja Pärnus 68, 6 protsenti. Samas oli Ida-Virumaa suurtes linnades pooldajate ja ei-ütlejate protsent peaaegu võrdne. Kohtla-Järvel suhe 52,4:47, 6 ja Narvas 51,3: 48,7. Ka Tallinna külje all Maardus oli poolt ja vastu hääletanute arv üsna tasavägine: 54 % elanikest ütles «jah», 46% «ei».

Lasnamäe jäi euroskeptiliseks

Märkimisväärne, et Tallinnas endas oli kõige eurskeptilisem Edgar Savisaare piirkond - Lasnamäe - kus «jah» ütles 60,6 ja «ei» 39,4 portsenti hääletanuist. Kõige Euroopa Liidu - sõbralikum oli Tallinnas Pirita linnaosa, kus «jah» ütles 76,3 protsenti hääletanuist.

Mõnes Peipsi äärses vallas ja Mustvees kaldusid Euroopa Liidu vastu antud hääled enamusse. Kasepää vallas 41,4 % poolt ja 58,6 vastu,Piirissaare vallas 48,2 poolt ja 51,8 vastu ning rekordiliselt oli Peipsiääre vallas vaid 23,9 protsenti elanikest liitumise poolt ja valdav enams - 76,1 protsenti - vastu. Piirkonna pealinnas Mustveel oli samuti euroliidusse skeptiliselt suhtuvate inimeste arv ülekaalus - 54,8 portsenti ütles «ei».

Väliseestlased üle-kaalukalt euroliidu poolt

Eraldi peab märkima, et välisriikides hääletanud eestlased olid ülekaalukalt Euroopa Liidu pooldajad. Koguni 93,7 protsenti inimesist, kes teavad euroliidu elust lähemalt, ütles liitumisele «jah».

President Arnold Rüütel ütles eile õhtul teleintervjuus, et hääletustulemust võib hinnata rahuldavaks, võibolla isegi heaks. Samas nentis ta, et tänu peab ütlema ka neile inimestele, kes hääletasid vastu. Ma tänaks neid kogu südamest. Nad mõtlesid põhjalikult oma otsust tehes ja ütlesid selle välja - selles aga väljendubki meie riigi demokraatlik sisu, kinnitas Arnold Rüütel.

Ta nentis, et Euroopa Liitu astumine tähendab Eestile iseseisvuse säilitamist ja arendamist. «Euroopa Liitu ei saa võrrelda selle totalitaarse riigiga, mis meid pool sajandit okupeeris.»

Suuremate erakondade arvamused

Res Publica juht peaminister Juhan Parts ütles oma teleesinemises sama: «Täna on Euroopa Liit Eesti poolt vaadatuna iseseisvuse teostamise viis.»

Ühinemist Euroopa Liiduga toetasid kõik Eesti suuremad erakonnad. Eile õhtul ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas, et meie otsus tõstab Eesti tähtsust maailmas. «Edaspidi hakkame jagama vastutust ühise Euroopa ees,» oli Kallas kindel. Rahvaliidu juht Villu Reiljan kinnitas, et Euroopa Liidus väärtustatakse inimest, keskkonda ja kultuurilist mitmekesisust, mis loob väga head tingimused Eesti arenguks. Ka opositsioonilise Isamaaliidu esimees Tunne Kelam on kindel, et eilse ajaloolise otsusega on eesti rahvas valinud parima reaalse koostöökeskkonna meie iseseisvuse ja demokraatlike vabaduste kindlustamiseks.

Mõõdukate liidri Ivar Padari hinnangul annab eile öeldud ülekaaluks «jah» võimaluse jätkasta 12 aastat tagasi valitud arenguteed. «Euroopa Liidus oleva Eesti kõigi otsuste mõõdupuuks peab olema maksimaalne kasu võimalikult paljudele inimestele,» nentis ta.

Ainsana enne eilset kõhklevale arvamusele jäänud ja oma kongressil koguni vastu hääletama kutsunud Keskerakond saatis pärast hääletustulemuste selgumist teate, kus nenditakse, et Eesti on saanud uue võimaluse.

«Euroopa Liit tähendab mei jaoks mitte ainult avanevat ühisturgu vaid eelkõige euroopalikku väärikust ja ühiseid väärtusi kogu Eesti jaoks,» nendib Keskerakond oma avalduses. «Uus positsioon annab meile õiguse ja võimaluse väärtustada Eesti geopoliitilist asendit kui silda Ida ja Lääne vahel».

Järgmisena hääletab Euroopa Liiduga liitumise poolt või vastu Läti. Lõunanaabrite president Vaira Vike-Freiberga õnnitles eile telefoni teel president Arnold Rüütlit meie referendumitulemuse puhul. President Vike-Freiberga soovis, et Eesti ja Läti juba Balti keti ajal toimunud hea koostöö jätkuks ka Euroopa Liidus.

Eesti ajaloo seitsmes rahvahääletus

1923. aastal toimus esimene rahvahääletus, mis käsitles usuõpetust koolis.

1932.–1933. aastal oli Eestis kolm rahvahääletust, mis käsitlesid põhiseaduse muutmist (riigipea võimu tugevdamiseks).

1936. aastal toimus viies rahvahääletus, mis puudutas küsimust, kas kutsuda kokku rahvuskogu, kes töötaks välja uue põhiseaduse.

1992. aastal hääletas rahvas taas otsust põhiseaduse muutmise kohta.

2003. aastal oli seitsmes rahvahääletus, kus rahvas otsustas, kas minna Euroopa Liitu või ei. Otsus puudutab ka põhiseaduse muutmist.

Allikas: Rein Toomla, TÜ õppejõud

Viimane vaatus toimub Lätis

Eestis eile toimunud eurohääletus on Euroopa Liidu ajaloo suurima laienemise eelviimane vaatus. Viimane referendum peetakse laupäeval Lätis.

Kuupäev Riik Osalejaid Poolt Vastu

8. märts Küpros*

9. märts Malta 91% 53,6% 46,4%

23. märts Sloveenia 66% 89,6% 10,3%**

12. aprill Ungari 46% 83,8% 12,2%

10.–11. mai Leedu 64% 91% 9%

16.–17. mai Slovakkia 52,2% 92,5% 6,2%

7.–8. juuni Poola 58,9% 77,5% 22,5%

13.–14. juuni Tšehhi 58,9% 77,4% 22,6%

14. september Eesti 64,02% 66,92% 33,08%

20. september Läti ? ? ?

* Küprosel otsustati liitumise üle positiivselt nii valitsuses kui ka parlamendis.

** Sloveenias toimusid paralleelselt NATO ja Euroopa Liidu referendum.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee