LEIN: Stockholmis tõid eile paljud rootslased mõrvatud välisministri Anna Lindhi mälestuseks NK kaubamaja juurde lilli. (Reuters)

Stockholmist tuli eile hommikul kardetud kurb sõnum. Rootsi peaminister Göran Persson teatas kella kümne paiku antud pressikonverentsil, et eelmisel päeval pussitaja ohvriks langenud välisminister Anna Lindh suri varahommikul.

Rootsi üks tuntumaid poliitikuid Anna Lindh kaotas Karolinska haiglas võitluse surmaga kell 5.29. (Eesti aja järgi kell 6.29). Avalikkus sai sellest peaministri suu läbi teada kolm ja pool tundi hiljem.

Tundmatu mees ründas Rootsi välisministrit Stockholmi kesklinnas kaubamaja NK teisel korrusel naisteriiete osakonnas kolmapäeval kell 16.15 kohaliku aja järgi. Ta lõi Anna Lindhile rusikaga pähe, lükkas ta seejärel põrandale pikali ja lõi teda mitu korda noaga.

«Issand, ta lõi mind noaga kõhtu!» tsiteeris infoagentuuridele välisministri sõnu sündmuskohal viibinud Hanna Sundberg. Vaatepilt oli tema sõnul jube.

Kaubamaja töötaja Filippa Wassberg ütles, et ründaja lahkus kuriteokohalt rahulikult. Alles pärast hüüdeid «Võtke ta kinni!» hakkas mees jooksma. Paar naist asus teda jälitama, kuid mees tõttas esimesele korrusele ja kadus tänavale. Pealtnägijate sõnul oli kurjategija umbes 180 cm pikk, 30–40aastane ja rootslase välimusega. Põgenemisel viskas ta veel kaubamajas olles ära noa, mille politsei ka kohe leidis. Hiljem leiti veel tema sõjaväejakk ja müts. Politsei käivitas välisministri pussitaja leidmiseks suuroperatsiooni, ent eile õhtul kella seitsmeks ei olnud teda veel leitud.

Ülipikk operatsioon

Kiirabi viis Anna Lindhi Karolinska haiglasse. Sinna jõudmisel oli ta teadvusel. Arstid alustasid kohe tema elu päästmiseks operatsiooni.

Erakordne vahejuhtum ajas segadusse sellest teavitajad. Esimese avalikkusele antud teate järgi sai Anna Lindh ainult käest haavata. Paarkümmend minutit hiljem lisati, et välisministril on haavad rinnus, kõhus ja käes ning teda opereeritakse. Samas lisati, et Anna Lindhi elu ei ole hädaohus.

Halvimat hakkasid rootslased kartma siis, kui veel hilisõhtul teatati, et operatsioon jätkub. Öisel pressikonverentsil ütles Karolinska haigla arst Lars Irestedt: «Välisministri seisund on nüüd pisut paranenud, kuid on endiselt kriitiline.» Suuremat selgust ei toonud ka varahommikused teleuudised, kus teatati, et operatsioon kestab ikka veel.

Karolinska haigla ametliku teate järgi suri 46aastane Anna Lindh ägeda verejooksu tagajärjel, mille tekitasid noahaavad maksas ja paljude suurte veresoonte purunemine alakehas.

Poliitika supertäht

Viimased viis aastat välisministrina töötanud Anna Lindh oli Rootsi poliitika supertäht. Tõenäoliselt oleks tast saanud tulevikus peaminister. Värske avaliku uurimise tulemuste põhjal oli ta Rootsi ihaldatud naiste pingereas kuninganna Silvia, vasakpartei eksjuhi Gudrun Schymani ja kroonprintsess Victoria järel neljandal kohal.

Anna Lindh toetas jõuliselt Rootsi ühinemist eurorahaga, mis otsustatakse pühapäeval rahvahääletusel. Kolmapäeva õhtul pidi ta osalema euroteemalises televäitluses. Kuulnud Lindhi pussitamisest, otsustasid nii euro pooldajad kui ka vastased kampaania lõpetada. Kaalumisel oli isegi rahvahääletuse edasilükkamine. Viimaste gallupite järgi olid Rootsis ülekaalus euroraha vastased. Lindhi tapmine võib tuua euro pooldajatele kaastundehäälte toetusel võidu.

Välisminister Anna Lindhi surm vapustas maailma, paljude riikide juhid ruttasid Rootsile kaastunnet avaldama.

Anna Lindhi tapmine on Rootsi esimene poliitiline mõrv pärast peaminister Olof Palme tapmist Stockholmis 28.veebruaril 1986. aastal. Olof Palmet tulistati hilisõhtul, kui ta tuli koos abikaasaga kinost. Tema mõrtsukas on tänini leidmata.

Anna Lindh

19.06.1957–11.09. 2003

Anna Lindh sündis 19. juunil 1957. aastal Stockholmis. Juba 12aastaselt juhtis ta sotsiaaldemokraatide kohalikku noorteorganisatsiooni. Lindh õppis Uppsala ülikoolis õigusteadust. 1977. aastal sai ta linnanõukogu liikmeks ja 1982. aastal pääses parlamenti, alustades umbes samal ajal tööd Stockholmi kohtus. Lindh kuulus parlamendi alalisse maksukomisjoni.

Rootsi valitsusparteis järgis Lindh traditsioonilist karjääriteed ja äratas peatselt tähelepanu kui tõusev poliitikatäht. Aastail 1984–1990 oli ta sotsiaaldemokraatide noorteliidu president, nagu paljud hilisemad juhtivad sotsiaaldemokraadid enne teda.

Blond ja prillidega Lindh oli kunagi Rootsi poliitiliste vestlussaadete lemmik, osaliselt väljanägemise tõttu ja osaliselt kui noorte inimeste eestkõneleja. Teda peeti kindlaks ja püsivaks esinejaks, kelle karjääris oli vähe tagasilangusi.

Aastail 1986–1990 oli Lindh valitsuse alkoholi- ja uimastipoliitika nõukogu esimees ja 1987.–1989. aastani Rahvusvahelise Sotsialistlike Noorte Liidu ase-eesistuja.

1991. aastal pääses inglise ja prantsuse keelt oskav Lindh sotsiaaldemokraatide täitevkomiteesse.

Oma esimese valitsusameti sai ta 1994. aastal keskkonnaministrina ning tegi põhjalikku koostööd ÜRO ja Euroopa Liiduga. Neli aastat hiljem edutati ta välisministriks.

Lindh pidas lugu teatrist ja kunstist ning reisis mõlemas ministriametis palju. Era- ja ametireisid viisid teda Aasiasse ja Jaapanisse, millest ta oli eriti huvitatud.

Aastail 1992–1994 oli Lindh Euroopa Sotsialistide Partei sisepoliitikakomisjoni esimees.

Anna Lindh oli abielus Bo Holmbergiga, endise kohalike omavalitsuste ja avaliku halduse ministriga. Neil on kaks poega, Filip ja David. Tänavu varem oli Anna Lindh ajalehele Aftonbladet antud intervjuus öelnud, et tema 9- ja 13aastased pojad soovivad ema valitsusest lahkumist, sest tahavad teda rohkem kodus näha.

Reuters/BNS/SLÕL

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis