Elu

Heimar Lenk: «Hingelt olen väga üksildane inimene.» 

Kirsti Vainküla, 30. august 2003, 00:00
ALATI TRAKSIS: Heimar Lenk naudib elu, rabades agaralt lugematutel rinnetel. Liis Treimann (Postimees)
«Mine, vaata tüdrukuid! Võta viina! Mine kohvikusse!» soovitab ema telemehele, ajakirjanikule, riigikogulasele, Keskerakonna tsirkusemehele, eurovastasele ja dändile Heimar Lengile.

Nõmme mees Heimar Lenk ärkab alati vara, kell 5.45. Võimleb siis 11. korruse korteri rõdul ja karastab vannitoas külma veega. See komme on lapsepõlvest külge jäänud. Kui habe aetud ja juuksed kammitud, joob Lenk kohvi. Nädalavahetusel rõõmustab magu aga pudruga. Lenk ongi hommiku-inimene: «Hommikuti olen metsikult energiat täis.»

Heimar Lenk, kas olete kunagi haiget saanud?

Tähendab, mida pidada silmas haiget saamise all?

Mitte füüsiliselt. Kas teile on teie arvates liiga tehtud?

(Mõtleb pikalt) Hea küsimus muide. Ütleksin, et olen tõepoolest haiget saanud. Eriti, kui keegi virutab allapoole vööd. Tuletab meelde, et olen olnud Ostankino korrespondent ja kuidas ma ikka teenisin seda riiki... Mul on seda päris valus kuulata. Olen siis öelnud, et tänu sellele kanalile läksime oma revolutsiooniga maailma – meil ei olnud 1988 ühtki väliskorrespondenti. Andsin ju endast parima, et eestlaste vabadusvõitlus suurele rahvusvahelisele teleekraanile viia.

Kas valus on sellepärast, et see vihjab teie punasele minevikule?

Nojah. Tegelikult ei tulnud mul selles telekanalis töötades kunagi mõtet, et läheksime teisele poole kui laulev revolutsioon. Aga noh, mis on valus? Valus on tihtipeale, aga olen juba harjunud.

On teil selle suhtes paks nahk?

Üldiselt ei ole. Ütleme nii, et kui lehes jälle midagi kirutakse, elan seda päris kõvasti üle.

Näiteks viimati?

Kui ma euroeitaja olin ja ajalehtedes ilmusid nupud, siis keegi ei küsinud, mis selle taga sisuliselt oli. Eile õhtul tulin just Põlvast, neli tundi vihmas. Ja kuulasin Kuku kordussaateid. Sensitiiv Gunnar Aarma ütles, püüa elus mitte teha seda, mida sa tahad, et sulle ei tehtaks. Teisalt jälle, muidugi, eks olen ise ka haiget teinud. Ajakirjanik teeb teistele tihtipeale haiget. Näiteks õppisin Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust, seal oli terve semester eetikast. Kas kirjutada haigest inimesest või sellest, kui perekond lahutab? Meil on huvitav kuulata, aga kas me haiget ei tee? Ega ma ise pole ka puhas. Eks põrutan ise ka, kui saan.

Praegu elategi rohkem avalikkusele. Lips on vist kogu aeg ees?

Jah, põhiliselt saan (oma koosa) poliitikuna muidugi. Aga kui eraelust rääkida, siis seal olen ma kohutavalt (haiget) saanud – olen kaotanud kaks kodu.

Edev ja üksildane

Heimar Lenki on saatnud elus sundüürniku saatus ja ülekohus. Kaks korda on tema kodule ilmunud uus omanik. Kõige rohkem vaevab meest see, et pidi Nõmme lapsepõlvekodust lahkuma kogu perega. Kodu pidi jätma nii eakas ema kui ka õde, endine teleajakirjanik ja nüüdne poliitik Marika Tuus.

Heimar Lenk, te olete 56 ja näete hea välja...

(Ei lase küsimust lõpetada) Ah nii! Pange see lehte! Ilmtingimata.

...alati korrektne ja edev. Kas tegelikult ka?

Ma ei ütleks, et olen edev. Kõige rohkem meeldib mulle üksi olla. Olen hingelt väga üksildane. Raskel hetkel olen ilmtingimata üksi. Ma ei kannata, kui keegi on mu kõrval. Olen iseseisev. Aga mis on üldse edevus?

Selline mulje on teist jäänud.

Kui oled poliitikas, pead olema nähtav. Poliitik, kellest ei räägita, pole ühiskonnategelane. See on nagu ajakirjanik, keda keegi ei avalda, olgu tal kui tahes kõrge kvalifikatsioon. Mis mõtet sel on, kui ta kirjutab sahtlisse? Kas näitleja on edev, kui ta on laval? Mida rohkem ta mängib, seda edevam ta on ja seda rohkem teda tuntakse.

Aga kogu see tsirkus: lapsevankriga Lenk, vanniserval istuv Lenk, alatasa kaamerasse võidumärki näitav Lenk? On seda tõesti väga vaja?

Aga kui kästi?! Re˛issöörid on kõrval...

Oli teid kerge selleks sundida?

Ma mängin kaasa. Näiteks see «esto-TV» kamp – kui te nägite seda filmi –, andsin neile seal 100 krooni. Sellest sai alguse meie sõprus. Nad kordavad siiani: kõik teised ajasid meid eemale, aga mina mängisin kaasa. Olen televisioonis eluaeg töötanud ja tean, et haput nägu ei ole vaja näidata. Ajakirjanik tahab, et sa saad temaga kontakti. Kuigi mulle see «esto-TV» käekiri alati ei meeldi, aga...

See kokasaade näiteks, kus Anu Saagimiga teile külla tuldi – kas teid ei mõnitatud seal?

Nad lõid mind tõesti pahviks. Absoluutselt. Aga miks mitte mõnitada, kui see neil hästi välja tuleb? Nad saavutasid eesmärgi. Seda saadet «Kokk tuleb» vaata kuidas tahad – see on üks lehekülg teleajakirjanduses. Nad teevad teistmoodi. Teised lihtsalt küpsetavad, neist ei räägi keegi.

Täiuslik karjäär

Palju ei valeta, kui öelda, et Lenk isegi magab, lips ees. Lotaka spordisärgi ja teksastega teda naljalt ei näe. Tal on kõigest kaks ülikonda, kuid 16 pintsakut. Talle meeldib, kui pintsak ja püksid on erinevat tooni – üks heledam, teine tumedam. Aga lipse ta jumaldab. Iseäranis mummulisi. Lipsusõlme teeb ta loomulikult ise. Ja tal on vähemalt 40 lipsu.

Te olite ju omal ajal ka ise kõva telestaar?

No ikka aastakümneid.

Teie eakaaslased on millegipärast juba tagaplaanil?

Võiksin teha teles tööd küll, aga keegi pole kutsunud ja ise pole ka kippunud. Nüüd on mul elukogemus. Oskaksin ehk küsida sügavamalt.

Kas te ei tahaks oma jutusaadet teha?

Tegelikult võiks, aga teeksin teistmoodi kui Ott. Ma ei ründaks nii häbematult inimesi, kuigi šokeerivus on ka hea. Ott minu meelest – ta on väga hea kolleeg – võttis teletööd hingega. Mul on meeles üks pilt: olin «AK» toimetaja – ma ei tea, mis aastal see oli – ja Ott tuli Nõukogude sõjaväest tagasi. Olin ETV esimeses stuudios ja nägin, et Ott tuleb. Ta oli Vene sõjaväemundris, pilotka käes. Ja teate, mis juhtus? Ott seisis kaamera juures, vaatas seda ja paitas... Kujutage ette, Oti esimene käik oli telemajja! Ja kui õrn ta oli, meesterahvas ju! Eks ta oli armunud teletöösse.

Kas teie telekarjäär oli täiuslik?

Võib öelda, et oli, sest peale Oti ja Lengi ei ole Eestis inimesi, kes on töötanud 200 miljonile vaatajale. Olin 14 aastat «Vremja» korrespondent ja sinna läks väga meisterlik töö. Enamik asju on mul alles ja ma ei saa öelda, et seal oli pealepressitud propagandat.

Venemaa-aeg oli teie kõrgaeg?

Võib-olla esimene kõrgaeg? See oli huvitav elu. Ma ei taha küll end kiita, kuid ka praegu on mul kõrgaeg. Mulle kohutavalt meeldib poliitika ja riigikogutöö. Käia maainimeste juures – mulle see õudselt istub. Aga omal ajal sai teles palju tehtud muidugi... ETV oli siis absoluutne kontsentraat, nii teaduses kui ka kunstis. Telemaja kohvikus käisid kõik, akadeemikutest näitlejateni. Kogu see maja töötas täies üksmeeles. Põhivaidlus käis vaid selle üle, kas televisioon on kunst või ajakirjandus. Ja kõik vanad aitasid noori.

Läheb telesse tagasi

Teie süda kuulub niisiis ikkagi telele? Nüüd lähete ju taas ekraanile, Kanal 2 uues saates «Ekskursioon». Mis saade see on?

Ma ei oskagi täpselt veel öelda. Igal juhul tahame näidata vaatajale kohti, mida iga päev ei näidata. See peaks olema uuriva televisiooni juurtega saade. Minu meelest on televisioon meedia tipp. Ajalehes pead olema tark ja oskama kirjutada, raadios peab sul olema ka ilus hääl, teles pead sa olema aga veel ka hea näitleja.

Heimar Lenk ja Lennart Meri on ühe kooli, Nõmme gümnaasiumi vilistlased. Lenk õppis TPIs majandust. Sel ajal ilmus tema sulest esimene artikkel – Õhtulehes. Teema oli üliõpilase erialavalik ja töölerakendumine. Honorar oli 13 rubla. «Selle eest sain toimetusele kaks konjakit ja kaks torti välja teha ning pärast veel taksoga koju sõita.» 1978 pärast TPI lõpetamist läks Lenk Moskva ülikooli teleajakirjandust õppima. Moskva olümpiamängude ajal töötas ta juba ETV korrespondendina. Kuus aastat tegi Lenk tööd põhiliselt «AK-le». Seejärel kutsus Ostankino televisioon Lengi enda juurde. Tööd jätkus seal talle 14 aastaks.

Kas teie õele tehti liiga, kui saade «Knopka» talt ära võeti?

Muidugi tehti! Kui Euroopa Liitu minev riik kaotab tarbijakaitsesaate, on see ülim ebakompetentsus. Ta kaitses inimesi, ta sai aidata. Ega tänapäeval ju keegi inimest ei aita. Su saapal tuleb konts alt, sa võid minna kaebama, aga lolliks jääd ikka.

Kas telekarjääri pärast kannatas ka teie pereelu?

Suur osa elust on mul elatud üksinda. Üldiselt on nii – olen vaadanud –, et ega näitleja või ajakirjaniku elukutse ei soosi pereelu. Naise koha pealt ma ei tea, aga mees on liikuv, peab end välja elama. Kui kunstiinimene on perekeskne, ei tule sealt vist tippsaavutusi. Kuulsad kirjanikud on elupõletajad, näitlejad aga joodikud.

Abielu pole tema rida

Lenk ei armasta kalamarja ega lõhet. Ütleb, et olemuselt on ta äärmiselt lihtne inimene. Uut maja ta ei taha, sest järelejäänud elu ei taha ta raisata aia ja maa peale. «On vaja midagi valmis tippida, raamatukene näiteks,» ütleb ta hoopis. Eesti mehe lühike eluiga teda ei morjenda, sest Lengi suguvõsas elatakse ligi 90aastaseks. Ja sinnani võib just nii elada – stressivaba poissmeheelu nautides.

Lengile meeldib soe naine. Nii ta ütleb. Korpulentse asemel. Heasüdamlik, lahke. Maal on neid eriti palju. Ei maksa arvata, et tal sõbratare pole. On. Aga ta ei tunne vajadust kellegagi koos elada. Suur sõber on talle ema, kes elab kõigest korrus allpool. Õe Marika ja emaga on Heimaril soojad suhted – vähemalt paar korda päevas helistatakse.

Kümmekond aastat tagasi lahutasite abielu. See oli suur skandaal?

Nojah... (Teema on Lengile silmanähtavalt ebamugav).

Teie abikaasa oli Lilleküla poes vist raamatupidaja ja oli hulga raha kõrvaldanud?

Seal oli samasugune asi nagu praegu päevast päeva Äripäevast loeme – pankrot. Siis läks ka üks pood – see oli põlvkond äriinimesi, kes ei osanud äri ajada. Mina pole elus ausat äri peaaegu näinudki! Mulle pole äritegemine kunagi istunud. Mina sellest kõigest osa ei võtnud. Minu elu läks edasi.

Kaua abielu kestis?

10 aastat. Läksime sõbralikult lahku.

Kuidas naisega läks? Kas ta pandi vangi?

Mingi uurimine oli ja sellega asi lõppes. Ei karistatud seal kedagi. See oli mu eelmise elu üks lehekülg. See oli tüüpiline selle aja lugu, et äri läks põhja. Mulle ei meeldi, et praegu on raha jumalaks muutunud. Mul on hoopis teine elu olnud. Ma pole kunagi ise palka küsinud.

Miks olete Euroopa Liidu vastu?

12 aastat oleme riiki pidanud ja oleme seda teinud kellegi arvelt. Need on lastega pered, vanurid, invaliidid, haiged, töötud. Kardan, et nende suhteliselt vaeste inimeste elatustase jääb kas samaks või läheb hoopis alla.

Mõnel hakkab aga ju suisa hästi minema? Seksikaid mehi lubatakse ja...

See on ju naiivne! Ja kui peaminister käib õhupallidega mööda Eestit, siis... (Lengi jutt läheb pikemaks, sest mõtteid, miks Euroopa Liit on eestlasele halb, on tal veel ja veel.)

Pärast töönädalat, tavaliselt reedeti, läheb Lenk sauna. Tavaliselt kodu lähedale Kivimäele. Pilet maksab 35 krooni. Lenk räägib saunalaval meestega juttu. Ja mitte ainult: poliitikat ajab ta ka kassas ja puhvetis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee