Polikliiniku arstid visati päeva pealt tänavale

Kadri Paas 5. juuli 2003 00:00
Selle nädala esmaspäeval koondati 28 Harjumaa polikliiniku töötajat. Tööta jäämisest kuulsid nad alles koondamisteatele alla kirjutades. «Kogu aeg räägitakse, et inimesed on stressis ja haiged. Nüüd aga ei saa näiteks tallinlane enam kuskil tasuta psühholoogi abi,» on töötuks jäänud arstid šokeeritud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla Harjumaa polikliinik Magdaleena tänava kahekorruselises puumajas keeb vihast. Töötajad pakivad asju ja kiruvad koondamisteatele alla kirjutanud Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe kohusetäitjat Toomas Vilosiust.

Kõik polikliiniku töötajad – logopeed, günekoloogid, lastearstid, traumatoloog, ortopeed jt. said selle nädala teisipäeval koondamisteate ilma vähimagi ettehoiatuseta.

Polikliinikus üle kuue aastat töötanud ja nüüd töötuks jäänud psühholoog Sirje Elevant on šokeeritud ja nördinud.

«Miks meid likvideeritakse? Ei selgitatud. Kästi ainult koondamisotsusele alla kirjutada ja kõik. Varem on küll räägitud, et polikliinikuhoonet tahetakse maha müüa ja meid laiali saata, aga kõik jäi seni jututasemele,» räägib arst. «Selline tunne, et oleme kurjategijad, kellest kiiresti on vaja lahti saada,» on naine Vilosiuse otsusest solvunud.

Ta ei tea täpselt, mida edasi hakkab tegema. «Mul on küll ka erapraksis, aga need patsiendid, kes siin vastuvõtul käisid, ei jõua ju eraarstile mitmesajakroonist tasu maksta. Meie polikliiniku kliendid olid enamikus pensionärid ja lapsed, vaesemad inimesed,» sõnab arst murelikult.

Ta teab, et psühholoogilist abi on eestlastele üha enam vaja ning hingearstidest on puudus. «Nüüd on nii, et näiteks Tallinnas saab psühholoogilist abi vaid raha eest. Vastuvõtu eest tuleb maksta kohast olenevalt 400–600 krooni tunnist. See raha on ainult valitud inimestel,» kardab Elevant ja usub, et paljud patsiendid jäävad hingeabita.

«Kui palju maksab inimelu? Mul on olnud juba juhtum, kus patsient ei saanud mind kätte ning sooritas enesetapu,» viitab psühholoog ühele võimalikule ohule.

Kõik Mustamäele

Polikliiniku majandusjuhataja Linda Vohli on määratud asutuse likvideerimise komisjoni, kuid ka tema saatus on lahtine.

«Polikliinik saab hävitatud ja siis on ka minu tund käes,» ohkab pensioniealine Vohli. Siiski loodab ta veel vajadusel ka uue töö leida.

Vohli ütleb, et arstidel kästi patsiendid Mustamäe polikliinikusse suunata. «Vaevalt, et neil seal praegugi haigetest puudus on. Järjekorrad pikenevad ja abivajavad inimesed kannatavad,» arutleb ta..

Vohli sõnul majandas Harjumaa polikliinik end väga hästi ära. «Teenisime 150 000 krooni kuus, kusjuures raha jäi veel ülegi. Riik meid doteerima ei pidanud,» selgitab majandusjuhataja. Ta ei mõista, miks pidi edukast polikliinikust ligi 30 inimest koondama. «Patsiendid helistavad ja kuulevad meie käest esimest korda, et polikliinik suletakse.»

Sirje Elevant lisab: «Toomas Vilosiusel on küll meditsiiniharidus, kuid ta on suure egoga ärimees, aga mitte arst. Antiik-arstidki on öelnud, et kõigepealt peaks sõnaga aitama, siis ravimitega ja alles siis noaga kallale minema!»

Ebakorrektne käitumine

Eesti Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch sõnab, et kui asutuses on ametiühing, siis oleks tööandja pidanud polikliiniku usaldus-

isikuga umbes kuu aega varem koondamiste üle nõu pidama.

«Kuidas inimesi toetada, neile uut töökohta otsida, miks üldse koondatakse ja muu oleks tulnud selgeks teha isegi siis, kui vaid üks inimene koondatakse,» kirjeldab Tuch. «Kui aga ametiühingut pole, on töötajad erikaitse all ainult siis, kui tegemist on kollektiivse koondamisega. Võimaluse korral oleks tööandja pidanud inimestele pakkuma samas asutuses uut tööd. Igal juhul oleks pidanud oma töötajatega korrektsemalt käituma.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe kt. reformi-

erakondlane Toomas Vilosius ütleb, et arstidel oli polikliinikus väga väike koormus ning ka hoone oli üsna amortiseerunud. «Võin kinnitada, et enamikule arstidele pakuti tööd teistes PERHi allasutustes. Muidugi oli ilmselt ka töötuks jäänuid,» märgib Vilosius.

Samas lükkab arstiharidusega poliitik kategooriliselt ümber, et Tallinnas pole enam tasuta psühholoogiabi võimalik saada. «Meil oli ja on regionaalhaiglas alati psühholoogid ametis olnud. Psühholoogid töötavad ka Keila haiglas ja Seewaldis,» sõnab haiglajuht. Ta kinnitab, et haigla juhtkonna eesmärgiks on patsientidele võimalikult soliidset keskkonda arstiabi saamiseks pakkuda. «Me ehitasime Mustamäele päris korraliku polikliiniku tohtritele, kes tulid Madgaleena günekoloogiast ära,» seletab Vilosius.

«Me pole küll tahtnud kedagi ilmaasjata või lõbu pärast koondada. See on ikka kõik töövajadusest olnud tingitud,» püüab Vilosius töötuks jäänuid rahustada.