Eesti uudised

Tõnu Trubetsky: «Ma kavaldasin KGB üle.» 

Krista Taim, 19. mai 2003, 00:00
PÄÄSES KGB HAARDEST: «Rääkisin kõigile, et olen KGB värvatud. Ühiskonna arvamus polnud tähtis, vaid see, et ma ei tee nendega koostööd,» ütleb Tõnu Trubetsky.
Muusik, anarhist Tõnu Trubetsky on üks paljudest, keda Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) üritas värvata. Ometi õnnestus tal KGBlased üle kavaldada.

Esimene kokkupuude KGBga oli Trubetskyl 1986. oktoobris, kui ta töötas Nukufilmis. Varahommikul tööle minnes ootas teda töökoha ukse juures hall Volga, kust väljunud mees näitas julgeolekutöötaja töötõendit ja käskis kaasa tulla. Mindi Pagari tänava keldrisse. «Kelder oli karm psühholoogilise mõjutamise vahend. Suur, hämar, niiske, madala võlvitud laega ruum. Nagu filmis. Keset keldrit üks laud, hele laualamp ja tool. Mina istun laua ääres, ülekuulaja seisis või siis käis edasi tagasi, esitas küsimusi,» meenutab Tõnu Trubetsky.

Ajendas anarhismi ideoloogia

Värbamist nuhiks, koputajaks toimetati millegi alusel, millega sai inimest ähvardada. Trubetsky puhul oli see üks kirjatükk. «Olin kirjutanud anarhistliku ideoloogia programmi (see peatükk on ka raamatus «Anarhia ajalugu» – toim.). Kuigi varjunime all, olid nad välja uurinud, et see olin mina. Selle alusel ähvardasid nad mind kaheks aastaks vangi panna. Kohapeal arreteerida,» meenutab Trubetsky. «Lisaks varjatud vihjed selle kohta, et vanglas võib juhtuda enesetapp. Mõtlesin, et tahaks välja pääseda, küll siis jõuan midagi välja mõelda. Kirjutasin koostöölepingule alla.» Jutuajamine ja veenmine Pagari tänaval kestis õhtuni. Trubetsky sõnul oli tegu proffidega, kes suutsid tekitada inimeses lootusetuse tunde.

Rääkis kõigile, keda tundis

Pärast koostöölepingu sõlmimist, mis nägi ette, et ta teatab punkarite aktsioonidest, lasti Trubetsky vabaks ja lubati edasised juhtnöörid telefoni teel teatada. «Nagu välja sain, rääkisin lähematele sõpradele kõik ära, siis veel neile, kes olid toona vabadusvõitlejad, nagu Märt Luige ( hilisem ERSP liige), kellel oli kogemusi KGBlastega,» räägib Trubetsky «Luige soovitas mul rääkida kõigile tuttavatele, et olen KGB agent. Seda tegingi: rääkisin sadadele inimestele, et mind värvati, mitte et mind taheti värvata. Kuna nende inimeste hulgas oli ka üsna mitu värvatut, jõudis jutt KGBsse tagasi,» meenutab Trubetsky. «Nad ei saanud mind enam kasutada ja see just asja mõte oligi.»

Paljastati ka teisi

Üks esimesi, kellele Trubetsky Pagari tänava keldrist rääkis, oli ta hea sõber anarhist Hillar Mardo hüüdnimega Rumbold (hiljem Asso Kommeri advokaat kohtus, kaitses Pullapää jäägrikompaniid ja jäi 90. aastate lõpus kadunuks – toim.). Ajendatuna Trubetsky juhtumist, võttis Rumbold üles-andeks KGB agentide paljastamise. «Järeldasime, et kuna minuga niimoodi käituti, on enamik punkareid Pagari tänaval käinud ja võivad olla informaatorid. Rumbold hakkas üksi punkarite hulgast KGB agente paljastama,» räägib Trubetsky. «Üsna mitu oli sellist, kellest poleks uskunud, aga nad tunnistasid koostöö Rumboldile üles.» Nimesid, kellest mõni praegugi tuntud, Trubetsky ei avalikusta. Ütleb vaid, et Villu Tamme nende hulgas ei olnud. Rumbold saatis paljastatute nimekirja KGB ülemale Karl Kortelainenile. Peagi toimus kinnine kohtuprotsess ning Rumbold saadeti kaheks aastaks asumisele.

Alla ei kirjutanud

Trubetskyt tülitas KBG agent Gennadi veel paari tulutu telefonikõnega, kus teatas, et esimene kaotab töö ja edasiõppimisele ärgu mõelgugi. Siis tuli töö juurde, kutsus kaasa, et kirjutada alla koostöö lõpetamise paberile. Trubetsky keeldus, sest siis juba teadis, et võib keelduda. «Muidu oleks neile jäänud kaks paberit: üks, et alustasin, teine, et lõpetasin. Oleks jäänud mulje, justkui oleksin kuu aega nendega koos töötanud,» selgitab Trubetsky.

Toona esines Trubetsky bändis Vürst Trubetsky & J. M. K. E. koos Villu Tammega. Nende kontserte hakati keelama, muud ei järgnenud. Mõne aja pärast lasti Trubetsky Nukufilmist lahti. «Direktor tuli ja küsis, kas ma mujal ei tahaks töötada. Sain kohe aru, kelle töö see oli,» ütleb Trubetsky.

Trubetsky ei mõista kõiki, kes koostööle läksid, hukka. «Oleneb sellest, kui suur siga agent oli. Enamikul piinas südametunnistus kõvasti. Klassiõde, kelle nad värbasid, elas seda tugevasti üle ja viis ta enesetapuni. Inimene tundis end nende käes väljapääsmatus olukorras. Algul tundsin seda ka mina,» tunnistab Trubetsky. «Tänu sellele, et ma kõik ise avalikustasin, ei saanud nad ka mulle kätte maksta – kõik teadsid. Rumbold avalikustas nimekirjad ja paljud agendid kui kasutud lasti lahti. Meie võitsime KGBd. Maksime kätte.»

Endine KGB töötaja: tegin vaid oma tööd ega ole seda varjanud

Kaitsepolitsei avalikustas järjekordsed koosseisulised KGB töötajad, kes polnud end 1. aprilliks 1996. aastaks üles andnud. Enamik on vene nimed, ameteist esineb õpetajaid, vangivalvureid, lihttöölisi ja ettevõtjaid. Seadusega ette nähtud tähtpäevaks andsid end üles 1000 KGB koosseisulist töötajat, kelle nimesid ei avalikustata. Riigi Teataja lisas on avalikustatud üle 400 inimese, kes on olnud julgeoleku või luureorganite teenistuses või nendega koostööd teinud ning pole end vormikohaselt kapos registreerinud. Avalikustamine jätkub. Läinud kolmapäeval avaldatud nimekirjas seisab ASi Tallinna Sadam juhatuse ase-esimehe nõunik Pearn Ärma nimi. Ta tunnistab SL Õhtulehele, et pole kunagi salanud ega varjanud, et töötas Nõukogude julgeoleku struk-tuuris. Seda teab ka ta tööandja. «Ma ei pidanud vajalikuks ennast üles anda. Olin ju Nõukogude ajal avalik töötaja ega ole seda ka hiljem varjanud. Aga vorm, mismoodi seda kapos oleks pidanud tegema, oli mulle vastuvõtmatu. Sisuliselt pole ma rikkunud seadust. Need, kes käisid ja võtsid ennast arvele, nende nimesid ei avaldata, aga neid, kes ei käinud, need varem või hiljem avalikustatakse Riigi Teataja lisas. Aga ka neile, kes käisid end avaldamas, jäi klausel, et mingisugustel tingimustel võidakse ka nende nimed avaldada,» teab ta. Ärma sõnul otsitakse temasuguste näol vaenlast valest kohast, pidades nimekirjas olevaid isikuid Eesti julgeolekule ohtlikeks. «Ilmselt on Eesti vabariigi ohud kusagil mujal kui minusugustes inimestes, kes on Eesti vabariigile lojaalsed, maksavad korralikult makse. Me pole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Tol ajal tegin lihtsalt oma tööd,» ütleb ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee