Eesti uudised

Arne Lokk hüppas langevarjuga 

Kadi Viljak, 15. mai 2003 00:00
VIDEOMEENUTUS: Arne koos abikaasa Nataljaga kodudiivanil mehe pöörasust vaatamas. Arne lubab SL Õhtulehele ka 31.hüpet. Ühtlasi proovib ta Nataljat hüppama meelitada, aga seni tulutult.Foto: Mihkel-Markus Mikk
Endine pommirühma eridemineerimise vanemspetsialist Arne Lokk tegi teoks ammuse unistuse – sooritas oma kolmekümnenda langevarjuhüppe.

Tööõnnetusel seitsme aasta eest käelabadest ja silmanägemisest ilma jäänud Arne Lokk tunnistab, et oli Rapla külje all Kuusikul kahe ja poole kilomeetri kõrguselt sooritatud hüpet planeerinud viimased neli aastat. Kuid ekstreemne ettevõtmine oli kõike muud kui kergete killast: «Hüppasin küll koos sõbraga, aga ikka olid ohutusprobleemid,» nendib Lokk, kui ta kaasa Natalja torkab telerisse Arne suurpäevast salvestatud video.

Lokid naeravad, et ka Nataljat õhutati hüppama, kuid naine keeldus kategooriliselt: peres olgu vaid üks hull, arvab Natalja, kes mehe pärast muretses.

Mullu 24. augusti päikesepaistelisel ja tuulevaiksel laupäeval oli Kuusiku lennuväljale kogunenud paarikümnemeheline sportlik sõpruskond. Enamikus 32aastase Loki vanad kamraadid.

Tõestas, et saab hakkama

Natalja on hoolikalt videosse võtnud kaasa ettevalmistuse, õhulennu ja maandumise. Tõsi, selle koha, kus naine taevast hooga maha prantsatanud kaasat kirglikult kallistama ja suudlema jookseb, on salvestanud keegi Arne sõpradest.

Video algab sellest, kui Lokile sätitakse mitme mehega külge rihmad, mis ta kindlat paarilise Igori külge aheldavad. Kuna Igor on Arne sõnul väga hea sõber ja kogenud hüppaja, usaldas ta end südamerahuga tema kätesse.

Siis kuulab Arne ära ka teoreetilise loengu: «Tavaliselt väljutakse lennukist nägu ees. Aga kuna seekord hüppasime kahekesi, tuli väljuda selg ees. Enne mina, siis Igor. Ja kuna ma polnud varem kordagi niimoodi hüpanud, tuligi üht-teist selgitada. Et ei juhtuks midagi, mis võiks lõppeda, noh, mitte eriti hästi...» kommenteerib Lokk..

Enne AN-2 pardale minekut palub Arne naisel enda küljest ära võtta kaotsi minna võivad esemed (silmaproteesid oli ta tol päeval koju jätnud) ja päikeseprillid.

Tagantjärele tark olles – jumal tänatud, et need ära korjati. Maandumine polnud kõige pehmem.

«Oleks siis asju kusagilt rohu seest otsinud,» itsitab Lokk.

Õhulend: räägiti tüdrukutest

Langevarju, mis Arnele alles lennukis selga aidati, pakkis kokku sõber, kellega koos hüpati. Arne uurib veel maa peal naljaga pooleks: kas semu ikka pakkis langevarju korralikult.

Tandem Arne–Igor hüppas taevasse viidud langevarjureist viimasena. Teistest kilomeeter kõrgemal.

«Et kui midagi peaks juhtuma, on aega varulangevarju avada,» põhjendab Lokk kõrget hüpet.

Esimene tuhat meetrit oli tema sõnul eriti erutav vabalangemine. Siis tuli oodatud tagasilöök – avatud langevari tõmbas tandemi järsult üles. Edasi liueldi juba ilusti, kirjeldab Lokk enda jaoks pimeduses toimunud õhulendu.

Maandumine võinuks parem olla

Endise liidu ajal vanemdessantväelasena teeninud mehe sõnul pole kunagine päris esimene hüpe ja esimene hüpe invaliidina absoluutselt võrreldavad: «Nagu öö ja päev! Täiesti erinevad asjad,» nendib Lokk. Loomulikult on tal kahju, et ta on nüüd pime. Teisalt andis pimeduses tehtud hüpe hoopis uudse elamuse.

«Ja ma ju mäletan, kui ilus kõik ringi vaadates oli,» ütleb Lokk. Vastuseks küsimusele, millest nad sõbraga taevalaotuses see kümmekond minutit rääkisid, muigab ta lakooniliselt: «Tüdrukutest.»

Telerist kostuvat kisa-kära kuulates elab Arne hüppepäeva justkui uuesti läbi.

«Mina tulen praegu,» teab ta täpselt, millal kaasa kaameraga «õige täpikese» tabab.

Samal ajal kui videost on näha, kuidas Natalja kaamera loovutab ja ümbrustunustavalt oma meest musitama tõttab, meenutab Arne, kuidas kaasa teda enne hüpet tüütas: helista emale, et hüppad! Kui sinuga midagi juhtub, mis ma talle siis ütlen!? Arne jäi aga kindlaks – enne hüppan, siis helistan.

Pärast õnnelikku maabumist, lõbusa šašlõkipeo edenedes, võttiski ta lubatud kõne: «Ema oli rahul – väga hea! Ta on ka ise noorena langevarjuga hüpanud,» naerab Lokk, ja lubab, et pöörane tegu, mille teokstegemises isegi päästeameti paljunäinud direktor Mati Raidma oli üllatunud, ei jää kindlasti viimaseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee