EMADEPÄEV EESTI PARIMA TORDIGA: Traditsiooniliselt kaasneb aasta ema tiitliga Eesti tordivalmistamise meistrivõistluste esikohatort, mille koos Merike Kulli ja tema abikaasaga söövad ära Margus (25), Rasmus (18) ja Kärt-Katrin (14). Pildilt puudub vanem tütar, Saksamaal õppiv Triinu (26). (Arno Saar)

«Mul on elus kohutavalt vedanud, et mul on nii mõistev mees ja toredad lapsed,» ütleb eile aasta ema tiitliga pärjatud Palamuse taluperenaine Merike Kull pisarsilmi.

«Tegelikult me elame 10 kilomeetrit Palamuselt eemal, Vaidavere külas. Peame traditsioonilist eesti talu, viimasel ajal oleme küll rohkem lüpsikarjale keskendunud. Maad on 100 hektarit, karja 52 pead.

Mäletan, kuidas ma oma kadunud ämmale praalisin – mind küll elu sees lauta ei saa! Aga elu on nii läinud, et tuli minna. Kõik talutööd olen ainuüksi mehe ja lastega ära teinud. Hommikul kell 5 tõusen üles, lähen lauta, lüpsan lehmad ära. Siis seisab ees «päris» tööle minek – lasteaeda, kus olen muusikapedagoog. Õhtul jälle lauta, tööpäev lõpeb umbes pool kümme õhtul. Ja nii seitse päeva nädalas. Väikeseks kergenduseks on see, et ma ei tööta lasteaias iga päev, vaid kaks korda nädalas, ja talupidamise asjaajamine on ikka rohkem mehe õlul,» ütleb Merike.

«Aga tööpuudust ei ole ühes talus kunagi. Meie peres on töötegemist alati au sees peetud, isegi sel määral, et oleme püüdnud ka kõikidele külalistele jõukohast tööd leida,» muigab naine.

«Ma pean end õnnelikuks inimeseks mitte ainult oma pere pärast, vaid ka seetõttu, et mul on õnnestunud ühendada talupidamine ja erialane haridus. Lõpetasin tollase Pedagoogilise Instituudi 1974. aastal ja olen tänini suutnud muusikaõpetajana töötada. Minu haridus pole olnud maha visatud. Õnneks on mul nii kohutavalt mõistev abikaasa, kes on mind lausa talust välja sundinud. Tema, tark inimene, saab aru, et naistele on seltskonda vaja,» naerab Merike.

«Ka oma lapsi olen ma alati innustanud edasi õppima, haridust omandama. Ma ei arva, et olen mingi erand – selliseid naisi on meie ümber hästi palju.

Mul on hea meel, et mu kolm last on lõpetanud või õpivad Jõgeva lastemuusikakoolis. Vanim tütar Triinu on jõudnud õpingutega isegi Saksamaale – ta õpib Karlsruhes Kalle Randalu pianistiklassis ja oli just eile Itaalias pianistide konkursil. Aga ka noorem tütar on väga hea laulja, ta on esindanud Jõgeva maakonda kõikidel «Laulukarusselli» võistlustel.

Lapsed on mu rõõm ja uhkus. Nemad ilmselt kirjutasidki minust nii ilusasti, et see Naisliidu kõrgele komisjonile hinge läks. Ise kahtlustan, et see oli Rasmus, mullune gümnaasiumilõpetaja, praegune ajateenija.

Sain Naisliidu otsusest teada alles eelmisel esmaspäeval. See oli küll nii suur üllatus, et kukkusin telefoni juures potsti toolile istuma.

Täna on meil presidendi juures vastuvõtt, aga homme algab jälle argipäev.

Emadepäeva olemegi alati tähistanud lastega, koduses ringis. Ja igal emadepäeval olen meenutanud omaenda ema, kes kasvatas üksinda neli last üles – minu isa suri väga noorena. Alles praegu mõistan, et olla ema on midagi tõepoolest suurt ja vastutusrikast.»

Aasta ema tiitel anti tänavu välja juba kuuendat korda

Mai teisel pühapäeval, emadepäeval, on Eesti Naisliidul tavaks välja kuulutada aasta ema tiitli saanud naine, kellele president annab Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud kontsertaktusel vastava tunnistuse koos kunstnik Tiiu Aru tehtud hõbeprossiga.

Aasta ema tiitli kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Eeldatakse, et ta on oma ametis pädev, tunnustatud ja tähelepanu vääriv ning samal ajal jagub tal hoolt ja armastust ka oma perele, ütleb Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir.

1998. aastal valiti aasta emaks ajalooprofessor ja nelja lapse ema Sirje Kivimägi, 1999. aastal Tartu Ülikooli õppejõud (doktor), kahe lapse ema Tiina Talvik, 2000. aastal nelja last kasvatav teenindustöötaja Krista Tomberg, 2001. aastal Kunda 1. keskkooli inglise ja soome keele õpetaja, viie lapse ema Katrin Reimus ja 2002. aastal kolme lapse ema, Mikitamäe vallavanem Inara Luigas.

Aasta emade ütlemisi:

Katrin Reimus, aasta ema 2001:

Miks ei võiks meil vahelduseks olla üks naispresident või veel parem – naispeaminister. Need naised, kellel on pere, on harjunud vastutama: nad ei loobi lubadusi, mida ei suuda täita, neil ei kao reaalsustunne ega miljonid kroonid lihtsalt ei tea kuhu. Kui palju on meil antud katteta lubadusi ning loobitud raha. Arvan, et naised ei söandaks seda teha. Pealegi on meil juba piisavalt poliitilise kogemusega naisi.

Ma ei arva, et minu kodulinn peaks paljulapselisi emasid rohkem tunnustama ja toetama. Leian, et enam tuleks tähelepanu osutada lastele – et nad söönud ja terved oleksid ning et neil oleks turvatunne. Siis ei tee nad ka tulevikus oma lastele liiga. See on palju olulisem kui täiskasvanute tunnustamine. Vaatamata sellele, kas lapsevanem joob või ei joo, on lapsel ometi õigus olla teistega võrdne ning saada haridus, milleks ta võimeline on. Lastega peab olema aega rääkida, neile tuleks õpetada sallivust teiste suhtes. Õpetajana olen kogenud, et paljud lapsed ei oska ennast teiste asemele seada, neil puudub kaasatundmise võime ning halastamatult tõrjutakse endi hulgast välja «teistsugused».

Inara Luigas, aasta ema 2002, Mikitamäe vallavanem, Setomaa ülemsootska:

Olen ametnik ja ema, olen naine ja tütar, olen õde ja vanaema. Neid tiitleid ilmselt leidub veelgi ja seda mitte ainult minul, vaid kindlasti ka paljudel, paljudel inimestel. Ükski amet ega inimese perekondlik seisund pole omavahel vastuolus. Kui tahad teha kõike armastusega ja sügava sooviga, on pigem üks asi teisele selgitav ja rikastav. Vahel ei saa arugi, kas teed midagi oma perele või suuremale rahvale, sest paljud teod kanduvad üle meile kõigile, palju asju teeme perega koos. Oluline on olla sina ise. Mitte muutuda teiste tahtmiste isendiks. Järgida oma kodukoha reegleid, oma isade-emade õpetusi. Oluline on näha ja lugu pidada kõigest, mis meid ümbritseb – lilled, puud, loomad, pilved. Armastada oma lähedasi, oma kombeid ja oma maad.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis