Eesti uudised

Salatunnel Toompeale 

Kadri Paas, 16. aprill 2003, 00:00
VAIMUSTAV TUNNE: Ehitusobjekti juht Martin Piispea sattus XVII sajandi salapärast käiku uurides vaimustusse.Foto: Kalev Lilleorg
Kui Kaarli kiriku kõrvale asuti ärihoonet püstitama, ei osanud keegi arvata, et sealt avastatakse ligi 350 aastat vana mitmesaja meetri pikkune tunnel.

Ligi 300 meetri pikkune tunnel algab Kaarli kiriku kõrvalt ja kulgeb Toompea poole. Kui ehitusfirma FKSM objektijuht Martin Piispea maa-alust leidu uurima sukeldus, leidis ta eest 12 kuue meetri pikkust võlvlaega kambrit.

«Kambrite meetripaksustes vaheseintes on ukseavad. Läbi kambrite jõuab suurde 64ruutmeetrisse saali, mille kuue meetri kõrgust lage hoiab üleval suur sammas,» kirjeldab tunnelit esimesena uurinud mudane ehitusmees ajaloolist leidu.

«Saalist pöörab tunnel 90kraadise nurga all Toompea poole, kuid see on juba madalam vaheseinteta käik, mis meenutab pikka paekividest toru. 50 meetri pärast pöörab too käik uuesti 45kraadise nurga all mere poole tagasi,» räägib Piispea.

Leiti luid ja klaasikilde

Viimast käiku mööda saab astuda ligi 40 meetrit, kuigi see on kohati juba sisse varisenud. «Kokku käisime maa all 230–240 meetrit, aga silm haaras veel 100 lisameetrit.»

Kuigi värskeid inimtegevuse jälgi Piispea tahumata paekivist tunnelist ei leidnud, märkas ta klaasikilde ja mädanenud konte. «Tunneli põrand on meetripaksuse muda- ja savikihi all,» lisab ehitaja.

Piispea sõnul leiti salakäik pühapäeval kaablitunnelit kaevates, kui maapind hakkas kummaliselt vajuma. «Seal all olles satud sellisesse vaimustusse, et...» on Piispea leiust sügavalt vapustatud.

Tunnelit kaemas käinud arheoloog Peeter Talvar pakub, et see võidi rajada 1660–

1670ndatel. «Praegu on toonastest muldkindlustustest alles Harju mägi ja Linda mägi. Leitud raveliin oli kahe bastioni vahel,» seletab teadur. Käike mööda paigutati ümber sõdureid ja varustust.

Leid polnud üllatus?

Kuhu vana tunnel edasi võib viia, Talvar veel arvata ei oska. «Usutav, et välja ilmunud osa ongi raveliini tipp, mille peaks nüüd välja puhastama.»

Juhuslikult leitud käigust on juttu ka ajaloolistes ürikutes. «Põhimõtteliselt peaks selliseid käike veel olema, aga seni on need leidmata. Näiteks Kaarli kiriku praeguse parkla kohal oli veel üks muldkindlustus, kuhu võib ka samasugune käik viia,» teab ajaloolane.

Mida avastatud tunneliga edasi teha ja kuidas leidu säilitada, otsustatakse homme.

Kindlustus Põhjasõja kartuses

XVII sajandi lõpu sõjahirmus asuti Tallinna kaitsma võimsate muldkindlustustega. 1686 kinnitatud projekt nägi ette 11 bastioni ja kolme raveliini (pealiini kaitseks bastionide ette ehitatud kiilukujuline eelkaitsevall) ehitamist, millega oleks ümbritsetud kogu tollane linn, välja arvatud Toompea järsk lääne- ja loodekülg. Enne Tallinna kapituleerumist Vene vägedele (1710) jõuti valmis Ingeri ja Rootsi bastion linna edelaküljel ja nende ette rajatud Wismari raveliin. Kahe bastioni vahele rajati Toompea vallivärav (lammutati XIX sajandil), mis sarnanes Pärnus säilinud Tallinna väravaga. Linna loodeküljele rajati ka Skoone bastion. Bastionide muldkehasse ja nende alla ehitati kaitseotstarbelisi ruume ja tunneleid. Valmis ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga ning linnaväravate juurde neli tõstesilda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee