Kommentaar

Meinhard Laks, Kristjan Jaak ja meie 

Helju Vals, keelevalvur, 15. märts 2003, 00:00
0

Meinhard Laks on see igavikuline Sonda koolmeister, kes pani aluse emakeele päevale, mida täna tähistame kaheksandat korda, lipupäevana neljandat korda.

Miks just 14. märts? Sellel päeval, nüüd 202 aastat tagasi, sündis Kristjan Jaak Peterson, meile emakeele-tähenduslik mees.

Kolmas tähtis osaline on veel, igaüks meie seast. Ka sina, õhtuleheline.

Eestluse elujõud ja keel selle alusena on olnud emakeele päevade telg. Alati on arutletud ka meelelisemalt, üldisemalt. Näiteks, mis on keele kõige suurem väärtus, ega ometi mitte koolijütsilik õigekirjanutikus.

Katkutud keel

Ei, keele teeb väärtuslikuks tema rikkus, mille loob meie kõigi väljendusvõimete summa. See summa toetab eestlust, eriti kui on teada, et võõrväljendid muudkui trügivad sisse. Hilja on kultuurilist iseseisvust taga kahetseda, kui seda enam ei ole.

SL Õhtuleht on ikka olnud meele poole kaldu, sestap me räägime täna päevateemana levi-, löök-, moe- ehk edevussõnadest, mis keelt katkuvad.

Eespool kirjutasin õhtuleheline, miks mitte Õhtulehe lugeja. Edevus, väike belletristlik liialdus kiusas tagant, soov, et edasi loetaks. Siin pole edevus ohtlik, usun, sest see pole see sõna, mis hakkaks tüütuseni paisuma, nii et isegi naljad enam ei istu («Kus õhtu, seal öömaja» jms).

Ohtlik, tüütu on päevapoliitiline moodsus, seda hullem, kui sõna pruukija ise kah ei saa aru, mida ta pruugib.

Vene ajal küsisin tuttavalt õppurnoorelt, kas ta üldse teab, mida aktivist tähendab. Vastus: «Pole aimugi. Muudkui olen!»

Nüüd on platsis arutu hulk võõramaiseid projektijuhte. Mille poolest on nad aktivistidest etemad? Mida nad alailma projekteerivad? Igatahes üks projektijuht teeb väikeses firmas müügitööd. Postimehe lugejakirjaga jätkates: «Miks siis mitte müügimees? Ei, mees ei näe visiitkaardil hea välja. Ja müügiagent on äpuvõitu, tahaks ikka juht olla.»

Võtame mõtlemisaja. Valime rusikareegliks, mitte kirve-, mis pole eesti tava (veel üks tarkus!), et sõna, ka ametinimetus, peab kandma mõtet. Või muidu me ei saagi lahti veidrikest meestest, näiteks marketingi- ja müügimänedžeridest, kes ausa eesti sõnaga pole muud kui turundus- ja müügikorraldajad.

Kas keeletarkadel tähtsamat pähklit katki hammustada pole, püüdis end hiljuti kaitsta kõnealuse asja mees. Esiteks ei ole mänedžer pähkel ja, teiseks, kui tahab olla, siis katki hammustamist väärib ta ainult kõvana, suurus ja tähtsus arvesse ei tule.

Seda lõiku siin artiklis võiks nimetada eesti rahvakeele õppetunniks eestlastele. Olgu lisatud, et just pähkelmeestelt kuuleb ja näeb ülikauneid lauseid, näiteks «Eesti klaverid müüvad nagu soojad saiad».

Laena mulle...

Tean hästi, et üheainsa korraga ei ole mõistlik palju näiteid tuua, nad ei jää meelde. Siiski ei raatsi ma narri keelemoodsuse teemal rääkides mööda minna Eesti Keele Instituudi teadurist Tiina Leemetsast, sellestsamast Tiinast, kes TV3s tõlgib vapralt «Vapraid ja ilusaid». Oma magistritöös leiab ta iga teise inglise keelest laenatud sõna olevat eesti keeles tarbetu. Drink kõlab peenemalt kui viin, second-hand näib uhkem kui kaltsupood – ei ole muud eputamise põhjust.

Ja inglise college ei kõlba kuidagi eesti keelde, lisab Uppsala ülikooli õppejõud Peep Nemvalts. Meie suus saab sellest sõnast «kollets» või «kolitis». Üks koledam kui teine.

Koleduse leevenduseks maiuspala omaaegse Postimehe (Edasi) ilukirjanduslikust nurgatagusest (1972). See näitab, milliste keeleliialduste vastu siis sõditi, ja sõdimata ei jäetud mitte mingil juhul.

Nüüd ma ajalehte olen tulnud

ütlemaks,

Et on ära jooksnud minu

kallis koera Maks.

Metsa lä’evad kes nüüd

Maksi kohtamaks,

ootab õnne korral neid ka

väike juurdemaks.

Mäletan, et sellest värsist aitas kõvasti maksi tõrjumaks.

Punkti paneme piduliku.

Lehest lugesin, et Euroopa Liidu väikseim kandidaat- ja tulevikus liikmesmaa Malta saavutas ka malta keelele ELi ametliku keele staatuse, ehkki selles saareriigis räägitakse inglise keelt.

Ei tea, mida soovitaksid Meinhard Laks ja Kristjan Jaak meil teha. Kas õnnitleda Maltat? Ja lisada, et tulgu mis tuleb, ka meie ei anna mitte kunagi alla?

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee