Eesti uudised

Kirjanik Paul Kuusberg läks manalateele 

Allar Viivik, 23. jaanuar 2003, 00:00
LAHKUNUD: «Paul Kuusberg (1916–2003) oli nõukogude süsteemi liialt palju seest näinud. Seepärast teadis ta täpselt, mida ja kuidas kritiseerida,» meenutasid kolleegid. Arhiiv
«Kui asjad läksid liialt tõsiseks, seisis ta meie kõikide eest, kuis oskas,» meenutavad kolleegid teisipäeval lahkunud Paul Kuusbergi, Kirjanike Liidu kauaaegset juhti ja Loomingu peatoimetajat.

«Mees küll, aga mind hoidis ta lausa emalikult,» on kirjanik Teet Kallas talle tänulik. Eriti aitas ta noort kirjameest 60.–70. aastate vahetusel, kui Kallast kimbutas julgeolek. «Siis seisis ta minu eest Loomingus väga mehiselt. Sai kõrgemal pool pähe, aga välja ei näidanud,» meenutab Kallas. Kirjanike liidu tollane esimees Juhan Smuul seda paljuski ei julgenud, Paul Kuusberg astus Kallase kaitseks välja. Käis Johannes Käbini ja teiste parteijuhtide jutul, et julgeolek taanduks.

Samuti tuleb tal meelde vanema kolleegi korraarmastus, mida ta nõudis kõikidelt. «Ise oled sõjaväes käinud mees, aga sul valitseb enda asjades ja töökohas kõva segadus,» ütles ta nooremale kolleegile õpetusssõnu.

Vaadetelt peab Kallas lahkunud Kuusbergi nn. juunikommunistiks, kes siiski kommunistlikus süsteemis lõpuks pettus. «Teostes on see kõik olemas: kriitika ja asjadest avalikult rääkimine,» teab ta. Näiteks julges Kuusberg romaanis «Enn Kalmu kaks mina» kirjutada, kuidas Venemaale mobiliseeritud näljas ja külmas elasid.

Samas ei hakanud Kuusberg võimu vahetumisel 80ndate lõpus ennast õigustama või õilistama. «Hando Runnel meenutas kord ühel juubelil: Kuusberg ei hakanud vastu rindu taguma või nn. hopakki tantsima,» vahendas Kallas kolleegi sõnu. Küll tundis Kuusberg uue poliitika vastu huvi ning palus parlamendiliikmel Teet Kallasel ennast ükskord istungisaali viia. «Vaatas istungit, vangutas pead ja läks omapead minema,» rääkis Kallas. Noorena oli Kuusberg ehitanud lossile uut katust ning näinud ilmselt ka toonaseid vaidlusi saalis. «Väga tagasihoidlik ja meid kõiki hoidev mees,» ütles kirjanik Ülo Tuulik.

Paul Kuusberg sündis 30. aprillil 1916. aastal. Töötas enne sõda ehitusel, 1942–1946 oli Eesti Laskurkorpuse lehe Tasuja toimetaja. Aastatel 1957–1960 ning 1968–1976 juhtis ajakirja Looming, 1976–1983 Kirjanike Liitu. Oli ainsana eesti kirjanikest autasustatud Nõukogude Liidu Sotsialistliku Töö Kangelase kuldtähega. Kuusbergi sulest ilmus kümmekond pikemat romaani. Nendest tuntumad on «Enn Kalmu kaks mina» ja «Andres Lapeteuse» juhtum, mille järgi tegi «Tallinnfilm» ka mängufilmid. Populaarsed olid ka romaanid «Vihmapiisad» ning «Üks öö». Tema teoseid tõlgiti ligi 30 keelde.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee