Elu

Valdo Pandi vahakujule saab täna õnne soovida 

Krista Taim, 21. jaanuar 2003, 00:00
EETRILEGEND VAHAS: Alates tänasest, Valdo Pandi 75. sünniaastapäevast, kaunistab raadio- ja telemehe vahakuju Türil asuvat ringhäälingumuuseumi. Panti on kujutatud juhtimas kultustelesaadet «Täna 25 aastat tagasi». Eetritegelastest ootasid teda muuseumis vahast Fred Olbrei ja Felix Moor, kõik kolm on valminud Ene ja Andres Männi käe all. Valdo Pandi kuju aitasid teha kujur Ants Mölder ning kunstnik Tiina Linzbach. Arno Saar
Raadio- ja teleajakirjanik Valdo Pant oleks täna saanud 75aastaseks. Türile Eesti Ringhäälingumuuseumi paigaldatakse täna Felix Moori ja Fred Olbrei vahakujude kõrvale ka Valdo Pandi kuju, mille vahasse valamine läks maksma 70 000 krooni

Esko Tasa

«See oli 1943 aastal. Ta käis Tartu õpetajate seminaris ja harrastas viiulimängu. Me elasime koos Eesti Rahva Ühisabi ühiselamus. Toiduga oli väga kitsas. Kööginaised keetsid alati gemüüset, aga kartsid koledasti õhuhäiret. Suur sireen oli Riia mäel EPA katusel. Valdo oskas viiuliga imehästi seda sireeni järele teha. Kööginaised panid siis padavai keldrisse ja poisid läksid gemüüset sööma. Tehti selliseid röövkäike.

Näiteks niisugune moment. Valdo tegi raadios sarja «20 aastat tagasi». Isamaasõja veteranid olid korra raadiomaja vanas kohvikus koos ja Eesti NSV sõjakomissariaat otsustas Valdot autasustada Isamaasõja mingi ordeniga. Ta kutsuti veteranide koosolekule ja orden anti pidulikult kätte. Aga raadiomaja juht Aado Slutsk solvus ja lahkus koosolekult. Ta pidas seda ebasobivaks, kuna Valdo oli teeninud Saksa lennuväe abiteenistuses ja saanud Saksa sõjaväelt ka medali.

Kui Valdo suri, pidin tegema järelehüüde. Võtsin kaadritest välja Valdo toimiku ja nägin seal üht paberit... Valdo läks Aado Slutskiga tülli, lahkus raadiost ja läks televisiooni. Leidsin väikse paberi, kuhu Valdo oli kirjutanud: «Raadio juhtkond teeb mulle takistusi ja ma ei saa nendega rohkem koos töötada. Raadio juhtkond on oinapäine. Ühesõnaga, kuna raadio juhtkond on loll, siis on nendega võimatu koos töötada.»

Ja sellele oli raadiojuht Slutsk peale kirjutanud: Nõus. Luban.»

Enn Anupõld

«See oli üle 40 aasta tagasi, kui me tulime ülikoolist noorte meestena raadiosse ja Pant oli siis meile nagu jumal. Vana raadiomaja oli väikesi Pantisid täis. Kõik püüdsid tema pealt šnitti võtta.

Ta oli niisugune mees, kes valmistas kõik väga hoolikalt ette. Kontrollis kõiki fakte, aga ei hakanud ennast enne liigutama, kui eetris olemise tuli põles ja kell hakkas käima. Tookord lindid ju lõigati ja kleebiti. Neljanda korruse peal olid lindilõikamise ruum ja foonika, ning sealsed helioperaatorid, väga kenad naised, olid alati nii närvis, kui Pandi saade oli.

Ta tuli stuudiosse, tervitas viisakalt ja hakkas lõikama, siis läks korrus allapoole saatestuudiosse. Saate alguseks jõuti valmis umbes pool saadet ja samal ajal, kui saade juba käis, lõiguti üleval järgmisi juppe, mis eetrisse pidid minema. Nii nagu jupike valmis sai, jooksime meie, noored mehed, trepist alla ja viisime selle ära, et ei tekiks pausi. Jupid jäid järjest väiksemaks, aga mitte kordagi ei tekkinud saatesse pausi. Olen näinud pilti, kus kell tiksus ja operaatorid olid nii närvis, et käed värisesid; nad hakkasid nutma ja jooksid foonikast välja. Aga Pant sai ilusti kõigega hakkama.

Unikaalne kuju Eesti ajakirjanduses! Pant oli sädelev isiksus ja oli alati esiplaanil. On ütlemata kahju, et selline mees 48aastaselt ära läks. Andekas inimene, aga kulutas ennast lihtsalt läbi.»

Mati Talvik

«Tean ühte lugu, mida on meenutanud ka omaaegne väliskommentaator Simon Joffe, kellega ta koos Saksamaal käis. Kui nad sealt tagasi tulid ja hakkasid raadiosaadet kokku panema, siis selgus, et heli ei kõlba. Pant ei heitnud meelt, vaid tuletas kõik meede. Nad restaureerisid selle saate mitte dokumentaalselt, vaid mälu järgi. Mitte keegi ei saanud aru, et saade pole lindistatud Saksamaal.

Mis mind alati hämmastas, on see, et ta tegi oma tekstid ja saated valmis viimasel sekundil. Olin päris jõmpsikas, kui nägin pealt, kuidas ta oma tol ajal laineid löönud süstamatka saadet kokku pani: esimene pooltund oli valmis, siis saate ajal jõudis valmis veerandtunni, siis kümme minutit ja lõpuks läks eraldi lindilt eetrisse viimane minut. Raadiokuulajad ei saanud midagi aru, kuid see, mis helifoonikaruumis toimus, oli midagi sõnulseletamatut. Pant ise oli aga nagu rahu ise, popsis piipu ja andis monteerijale korraldusi.»

Kalmer Tennosaar

«On meeles tema vaimukad ütlemised. Olime Kohtla-Järvel kohtumas televisioonivaatajatega ja publiku hulgast tõusis püsti üks Pandi suhtes mittesõbralik inimene ning küsis: «Te räägite meile siin sõjast «Täna 25 aastat tagasi», aga kui palju te ise sõda nuusutanud olete ja kumma poole peal olite?» Pant vastas: «Teate, kulla mees, selleks et omletti süüa, ei tarvitse veel endal muneda.»

Teine tema ütlemine, mis mulle meeldis, on delikaatsemal teemal. On teada fakt, et ta seda kärakat kõvasti võttis ja eriti just viimasel ajal. Kui sõbrad ütlesime talle, et pane pidurid peale, miks sa niipalju võtad. Siis ta ütles: «Kuule, sõber, jätad päeva vahele, rahvas paneb tähele.»

Minu tutvus Pandiga algas, kui nad sõitsid Rein Lepikuga mulle Põlvamaale külla. Tutvusime minu suitsusaunas. Mäletan, et ta palus minu mammalt munakollast, et pead pesta. See pidi aitama juuste väljalangemise vastu.

Istusime ikka koos Kungla baaris. Nägime, kuidas seal baarilaua taga sündisid stsenaariumid ja sädelevad tekstid. Pandilt õppisime kõik palju, ka kärakavõtmist. Pant oli alati abivalmis ja halastav, kuigi jättis vahel ka kalgi mulje.»

Valdo Pant 1928-1976

Valdo Pant sündis 21. jaanuaril 1928 Valgjärvel. Õppis Sadala koolis, Mustvee gümnaasiumis ja Tartu õpetajate seminaris. 1944 teenis lühikest aega Saksamaa lennuväe abiteenistuses. Valel poolel sõdimise tõttu oli tal aeg-ajalt pahandusi.

1945-47 õpetas noor Pant Kohtla-Järvel lapsi, harides neid geograafias, joonistamises ja algkoolis kõigis ainetes.

10. mail 1947 hakkas tööle Eesti Raadios. On «Päevakaja» ristiisa, aitas eetrisse jõuda RAMETO viktoriinidel ja teistel raadiosaadetel.

3. oktoobrist 1965 kuni surmani töötas Eesti Televisioonis. Tegi sarju «Täna 25 aastat tagasi», «Reportaa˛ mitte millestki», «Kas mäletad?», «Viitevisioon» ja «Jupiter». Juhtis telemälumänge, mängis ise Eesti-Soome ühissarjas «Naapurivisa» ja raadio «Mnemoturniiris».

Kirjutas näidendid «Avarii» ja «Lasud tuisus», filmistsenaariume («Ott kosmoses», «Õhtust hommikuni» jne.), kuuldemänge jne.

1972. aastal juhtis ta koos Alice Talvikuga Eesti Televisioonis eetrisse läinud esimest värvilist saadet.

1976. aastal alustas saatesarju «Täna 35 aastat tagasi» ja «Hispaania -- inkvisitsioonist internatsionalismini». Need jäid pooleli, sest 48aastane Valdo Pant suri 30. juulil 1976.

1999. aastal valiti Valdo Pant Eesti XX sajandi suurkujude hulka.

«Täna 25 aastat tagasi»

Mammutsari «Täna 25 aastat tagasi» algas 30. mail 1966. aastal. Sellele eelnes raadiosaade «Täna 20 aastat tagasi». Nelja aasta jooksul juhtus saatesarjas nii mõndagi huvitavat ja lausa koomilist.

1968. aasta alguses oli saaterühm Volgogradis, et jäädvustada 1942.–1943. aasta lahingupaiku. Ühel päeval käis rühm kaubamaja keldris, kus 31. jaanuaril 1943. aastal kapituleerus Saksa kindral, feldmarssal Friedrich Paulus. Eestlased olid esimesed, kes selles keldripunkris pärast sõda filmikaameraga käisid. Kui operaator oli vajaliku üles võtnud, ilmus nende kõrvale karm miilitsamees ja teatas: siin on keelatud filmida. Ega me midagi üles ei võtnudki, käisime vaid vaatamas, kinnitasid eestlased.

Kaks aastat hiljem oli sama võtterühm Berliinis ja käidi ka linna lähedal Karlshorsti saalis, kus 9. mai öösel 1945 kirjutati alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. Kui operaator oli pool tundi tööd teinud, ilmus kohale ametimees ja hakkas eestlasi noomima: «Ega te siin ometi filminud?!» «Ei,» valetas gruppi saatnud Nõukogude giid.

Kuuekümnendatel oli Tallinna telemajas relvastatud valve. Saatetegijaid pidid rahva rünnakute eest kaitsma vanemapoolsed nii eesti kui ka vene keelt rääkinud mammid. Üks neist oli õel ja nõudlik, seetõttu hüüdis telerahvas teda legendaarse Vene jäähokimängija järgi Tretjakiks. Mõnes «Täna 25 aastat tagasi» saates oli kümneid külalisi ja saatetegijatel tuli nende telemajja sissesaamiseks esitada valvurile paber, kus ülemuste allkirjad ja ETV pitsatid. Valdo Pant kirjutas nimed ritta, lisades nende hulka peaaegu alati kurikuulsa Saksamaa SSi juhi Heinrich Himmleri oma. Tretjakiks kutsutud mammi oli väga tähelepanelik ja märkas, et säärase nimega meest telemajja ei tulnud. Uudishimust küsis ta lõpuks Valdo Pandilt aru, mis tähtis mees see Himmler tegelikult on.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee