Ilm ja loodus

Mis on ühist eestlasel ja mardikal? 

Urmas Tartes, 30. november 2002, 00:00
ENNUSTAB ÕNNE: Kevadel esimesena nähtud lendav mardikas ennustas hoolsust, tööedu, tervist ja õnne.Foto: Urmas Tartes
Novembri algul päriti minult: kui putukad pole sügisel ära kadunud, mida see siis tähendab? Kas see ennustab talve?

Asi hakkas huvitama. Selgus, et putukatel, mutukatel, matikatel, sitikatel, ussikestel ja teistel väikestel loomadel on meie rahvapärimustes ja ilmaennustustes sama auväärne koht nagu lindudel, imetajatel ja taimedel. Tänapäeval oleme palju sellest tarkusest unustanud.

5000 aasta vanune tarkus

Kuigi esimesed kirjalikud vihjed Eesti ala selgrootute loomade kohta pärinevad üle 2 sajandi tagusest ajast, ei tähenda see, et Eestimaa elanike looduse tundmine oleks sedavõrd lühiajaline.

Kui veel sada aastat tagasi tundis lihtne maainimene kuni 150 liiki taimi, siis 5000 aastat tagasi Läänemere kaldale elama tulnud inimesed tundsid loodust veelgi põhjalikumalt. Iga taim, iga putukas või ämblik tähendas nende jaoks osakest elukeskkonnast, mille elukombeid, kasulikke või kahjulikke omadusi pidi ta hästi tundma. Seetõttu on rahvasuu talletanud muude loodusemärkide seas ka putukatega seotud endeid.

Meie folklooriuurijad eesotsas Mall Hiiemäega on üles tähendanud väga palju taolisi pärimusi ja uskumisi.

Kui sitik pääle marti lendab, ei tulla enne jõulu lume.

Talve ennustamine putukate järgi on lihtne. Kui pärast 10. novembrit nähti kusagil metsaservas veel putukaid aktiivselt tegutsemas, siis oli see signaal talve alguse viibimisest. Talvitumisettevalmistused putukamaailmas käivitatakse põhiliselt päeva pikkuse muutuse järgi. Putukad, kellele on määratud talvituda, teevad seda tavaliselt liikumatu muna või nukuna. Nad on mardipäevaks tavaliselt talveunega juba alustanud. Küll aga need putukavalmikud, kellele pole määratud üle talve elada, võivad sooja sügise tõttu tavalisest kauem elus püsida ja siis hoolikale vaatlejale pikka sügist ennustada.

Hingeloom

Linnaellu taoline ennustus hästi ei sobi. Üksikud liigid, kes talvituvad valmikuna, võivad kergesti kütteperioodi alates «unest ärgata», kui nad valisid talvitumispaigaks soojatorustike lähedased varjualused.

Vaatamata talvisele putukavaegusele, oli ka talvel putukatega seotud tähtpäevi. Arvati, et just sel päeval tuleb putukatele taas hing sisse ja kohtame neid kevadel taas. Aga hingesugulust putukatega oli vanadel eestlastel rohkem kui esmapilgul võiks arvata.

Kõva kestaga putukaid kutsuti rahvasuus sitikateks või mardikateks. Saaremaalt on teada ütlus: Kui selili sitika jalgade peale aitad, siis saad üheksa pattu andeks.

Ütluse mõte saab selgeks, kui uurime sõna mardikas päritolu. See on tuletatud surnu- või surmahaldjast – mardusest. Mardikaid peeti hingeloomadeks, kelle sisse lahkub surnud inimese hing.

Vanade eestlaste head loodusetundmist näitab aupaklik suhtumine putukatesse ja teistesse väikestesse loomadesse. Ühelegi loomale ei tohtinud asjata ülekohut teha. Räpina kandist on meieni jõudnud pärimus: Miskit looma, ka putukat ega ussikest ei tohi piinata. Kui tapad, siis tapa ära, muidu need piinatud loomakesed tulevad viimselpäeval sulle kallale.

Tundmatut maailma poleks keegi osanud austada.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee