Maailm

«Hiirelõks» tähistas 50. lava-aastat 

Välisajakirjanduse põhjal Triin Tael, 30. november 2002, 00:00
Maailma pikima lavaeluga näidend «Hiirelõks» tähistas Londonis kuldjuubelit kuninganna Elizabeth II ees, kes kuuldavasti nägi Agatha Christie kriminulli esimest korda. 50 aasta jooksul on «Hiirelõksuga» antud 20 807 etendust.

«Tema Majesteet ei tea, kes mõrvariks osutub,» kinnitas Buckinghami palee esindaja esmaspäeval enne etendust. «Ta on väga põnevil.» Enne kui West Endis asuva St. Martini teatri eesriie langes, kinkisid Agatha Christie (1891–1976) lapselapselapsed Joshua ja Max Clementson Briti monarhile lillekimbu ning hiiglasliku hiirelõksu. Pärast etendust kohtusid Elizabeth II ning tema abikaasa prints Philip näitetrupiga.

«»Hiirelõks» kuulub Londoni juurde»

Kuninglik gala tõi kokku kolm liiget esialgsest trupist, millega «Hiirelõks» 25. novembril 1952 lavale tuli, nende seas inglise menurežissöör Sir Richard Attenborough ning tema naine Sheila Sim. 50 aasta jooksul on jõutud 20 807 etenduseni. Agatha Christie surematu mõrvamüsteeriumi on tõlgitud 20 keelde ning esitatud üle 40 riigis. Vaatajate arv ületab kümne miljoni piiri.

««Hiirelõks» kuulub Londoni juurde nagu Toweri kaarnad,» ütles Oscari laureaat Attenborough («Gandhi»), lisades, et Christie kriminulli võib käsitleda klassikalise teatritükina. «Seetõttu ongi ta nii kaua vastu pidanud.» Produtsent Stephen Waley-Coheni sõnul ei maksa karta, et «Hiirelõksu» tegijad pärast kuldjuubelit pillid kotti panevad. «Ma ei näe põhjust, miks seda lavastust üldse kunagi peaks kavast maha võtma.»

Kolmekordne rekordiomanik

«Hiirelõks» oli algselt pooletunnine näidend inglise lastelaulust inspireeritud pealkirjaga «Kolm pimedat hiirt», mille Christie kirjutas 1947. aastal kuninganna Mary 80. sünnipäevaks. Seejärel kirjutas mõrvaleedi näidendi täispikaks. 1958 sai «Hiirelõksust» Suurbritannia pikima lavaeluga etendus.

Maailmarekordi purustas menukriminull 1970. aastate keskel. Christiele tegi «Hiirelõksu» populaarsus nalja. «See näidend ei ole üldse hirmuäratav. See pole sugugi õudne. See pole ka farss. Aga kõik need elemendid on «Hiirelõksus» olemas ning võimalik, et see rahuldab paljude inimeste maitset,» ütles kirjanik.

St. Martini teatri lavale jõudis «Hiirelõks» 1974. aastal. Poole sajandi jooksul on näidendis kaasa löönud ligi 300 näitlejat. Neist staažikaim, 4575 korda major Metcalfi kehastanud David Raven jõudis Guinnessi rekordiraamatusse kui kõigi aegade vastupidavaim näitleja. Maailma teenekaimaks dublandiks võib end pidada Nancy Seabrooke, kes oli 15 aasta jooksul valmis üles astuma 6240 etenduses, kuid jõudis mrs. Boyle’ina lavale vaid 72 korda. Ülejäänud aja veetis näitlejanna oma garderoobis tikkides ja heegeldades.

Dekoratsioonid vahetati esimest korda välja alles tunamullu, kuid kunstnik jäi truuks samale lavakujundusele. Kuid 1952. aastast peale on igas viimases kui etenduses figureerinud vaid aegumatu nahktugitool ning kell kaminasimsil. Algsest lavastusest pärinevat revolvrit võib näha Londonis Victoria ja Alberti muuseumis.

Jaapanlased sisisesid mõrvari peale

«Hiirelõksu» lavastusõigused kuuluvad Agatha Christie lapselapsele Mathew Prichardile. Too sai need vanaemalt kingituseks üheksandal sünnipäeval. Prichard, kes endiselt ei nõustu mõrtsuka nime avaldama, naudib publiku reaktsiooni tänini. «Käisin «Hiirelõksu» kunagi vaatamas rühma jaapanlastega. Nad elasid väga kaasa ning sisisesid lõpuks tapja peale.»

Algsetele investoritele on «Hiirelõks» sisse toonud rohkem kui tuhatkordse kasumi, kuid on ka neid, kellele lavastuse pikk iga teeb meelehärmi. Kaks briti produtsenti ostsid «Hiirelõksu» ekraniseerimisõigused ümbearvutatult 125 000 Eesti krooni eest tingimusel, et filmi hakatakse väntama alles pool aastat pärast viimset etendust. Nüüd on need mehed manalasse varisenud, ent Christie fenomenaalne näidend püsib vankumatult mängukavas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee