3,4 PROMILLIGA ROOLIS: Üliraskes joobes riigikogulane Kalev Kallo mõlkis 1999. aasta 22. juuli õhtul Tallinna kesklinnas restoranist koju sõites oma Volvo 850ga kolme tänavaserva parkinud autot ja kihutas edasi.Foto: Arhiiv
Krista Taim 7. november 2002 00:00
Ükski patustanud riigikogulane pole seni oma kõrgepalgalisest ametist Toompeal loobunud: ei korterikompensatsioonidega sahkerdajad ega purjuspäi vahelejääjad. Kalev Kallogi, kes umbjoobnuna kolme autot mõlkis, ei soovi enam kommenteerida, miks tema pärast skandaali riigikogust ei lahkunud.

“Oi, kuidas mõtlesin ja mõtlesin, et astun tagasi...” ohkab sel aastal purjuspäi autoroolist tabatud keskerakondlane Georg Pelisaar. Kuid jäi siiski. Miks?

“See oli sisimas kindlalt minu esimene reaktsioon: lahkuda riigikogust. Aga minu jaoks sai üsna määravaks see, et asendusliikmena poleks tulnud sisse keegi minu ringkonnast. Koalitsioonis olles on ikkagi võimalik üht-teist mõjutada sisuliselt esimest korda selle nelja aasta jooksul ja eel-arvearutelud olid ees. See sai üsna määravaks. Minu jaoks võttis mitu päeva aega: kummale poole kalduda, loobuda või mitte. Aga minu lähikondlased ja valijad, samuti kohalikud arvamusliidrid, helistasid aktiivselt ja olid mures, et ma ometigi ei teeks ühtegi lolli sammu ega astuks tagasi,” meenutab Pelisaar.

“Oleks see vaid minu isiklik otsus, astunuks ma tagasi. Mul oli tükk aega üsna sant tunne. Aga minu seisukoht on, et kui jääd joobes vahele, tuleks ikka kaaluda tagasiastumist,” arvab Pelisaar, vihjates, et ilma arvamusliidrite nõudmisteta oleks ta võib-olla isegi riigikogust lahkunud või ehk kaalunud seda võimalust tõsisemalt.

“Mis puutub Jürgen Ligisse, siis inimlikult ma mõistan tema otsust, kuid ma kahetsen, et ta loobus. See, mis juhtus, võib juhtuda ka presidendi pojaga, seisusele mittevastavalt on käitunud Briti tulevane kuningas ja neid paralleele võib veelgi tuua. Kuid ma austan Ligi otsust. Iseasi, kas ta minu arvates pidi nii tegema,” on Pelisaar leebe ka oma endise Toompea-kaaslase üle arutledes.

Üliraskes joobes riigikogulane Kalev Kallo mõlkis 1999. aasta 22. juuli õhtul Tallinna kesklinnas restoranist koju sõites oma Volvo 850ga kolme tänavaserva parkinud autot ja kihutas edasi. Tema veres mõõdetud 3,4 promilli on tõeline rekord.

Purjutamise pärast 14 kuuks juhiloata jäänud Kallo on varem SL Õhtulehele öelnud, et võiks ju õppida teiste vigadest, aga oma vigadest tuleb õppida kindlasti. “Mäletan, kui see lugu juhtus, tekkis sellest tänu ajakirjandusele kohutav skandaal, mis oli minu arvates täiendav karistus.”

Juhtum tingis Kallo tagasiastumise mitmest erakonnasisesest ametist: aseesimehe, juhatuse liikme ja volikogu esimehe kohalt. Kuid riigikogust ta tagasi ei astunud. “Mind on valinud rahvas,” ütles Kallo kõrgelennuliselt. Ta pääses 1999. aasta kevadel riigikokku 523 häälega.

Eile ei hakanud Kallo SL Õhtulehele ühtegi kommentaari andma. Ka mitte sellest, kas Jürgen Ligi käitumine võiks teistele eeskujuks olla.

“Ma ei hakka kommenteerima teiste käitumist. Mul on seisukoht, aga ma ei pea vajalikuks seda kommenteerida,” ütleb Kallo ja katkestab kõne, kui tema joomispatust juttu teha.

Telefonitoru lendas hargile ka Mõõdukate fraktsiooni esimehe Andres Tarandi käest. Temagi on purjuspäi politseile vahele jäänud ja pärast seda riigikogus edasi istunud ning presidendikski kandideerinud.

“Tema (Jürgen Ligi - toim.) on selle teinud ja ma ei kommenteeri. Aitäh,” katkestas Andres Tarand kõne.

Reformierakonna liige, korteriskandaalis paljastatud Meelis Atonen ei taha samuti ei erakonnakaaslase ega ka iseenda tagasiastumist kommenteerida. “Kas teile ei piisa, kui ma ütlen, et ma ei kommenteeri seda?!” ärritus ta.

Riigikogulaste paturegister

GEORG PELISAAR: Tartu lähedal tabati sel aastal joobnuna autoroolist keskerakondlasest riigikogulane, kes ületas ka lubatud sõidukiirust ning kel polnud kaasas juhiluba. Pelisaare auto kiiruseks mõõdeti Tallinna-Tartu maantee 180. kilomeetril 118 kilomeetrit tunnis. Alkomeeter näitas sündmuskohal punast tuld, mis tähendab pressiesindaja sõnul, et joove pidi olema üle 0,5 promilli.

KRISTIINA OJULAND: Jäi napsitanult autojuhtimisega vahele. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmele määrati 1400 krooni trahvi. Ojuland teatas avalikult, et vein polevat mingi autojuhtimist segav jook.

TÕNU TEPANDI: Sõitis Rakvere-Luige maantee 29. kilomeetril Roela ja Muuga vahel oma Opeliga kraavi. Ekspertiis tegi kindlaks, et riigikogu Koonderakonna fraktsiooni liikme veres oli 1,5 promilli alkoholi, mis vastab keskmisele joobele.

NIKOLAI MASPANOV: Tallinnas Gonsiori tänaval Liviko kaupluse lähedal 23. detsembri õhtul 1997 Volvo roolis vahele jäänud riigikogulase ja Vene Erakonna Eestis esimehe vere alkoholisisalduseks mõõdeti 0,5 promilli. See polnud Maspanovil esimene kord purjuspäi autoroolis olla.

ANDRES TARAND: Mõõdukate liider jäi purjuspäi autoroolis vahele 16. aprilli öösel 1998. Mõõdukal roolijoodikul mõõdeti 0,8 promilli ja tema algaja juhi luba oli kehtetu. Tarand maksis 3600 krooni trahvi kohe ära ja politsei suutis ekspeaministri seaduserikkumist viis päeva varjata.

VIKTOR NIITSOO: Riigikogulane Viktor Niitsoo sattus 1997. aasta detsembris avalikkuse halvakspanu alla pikantse juhtumiga Tallinnas Mihkli hotellis. Parlamendisaadik oli hotelli baaris ropendanud, ahistanud hotellitöötajaid ja baarinurka pissinud. Isamaaliitlasest Niitsool ei tulnud toona pähegi parlamendist lahkuda. “Loomulikult osalen ma riigikogu töös,” teatas purjutamises ja hotellitöötajate ahistamises kahtlustatud mees.

MEELIS ATONEN: Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Meelis Atonen, kes kasutas oma korteri üürimisel tankistist sõpra, teatas mõni aeg tagasi, et kavatseb puhkenud skandaali pärast parlamenditööst loobuda. Nüüd on Atonen ümber mõelnud.

“Märtsikuuni näeb mind kindlasti Toompeal,” arutleb Atonen oktoobris SL Õhtulehes “See demonstratiivne ˛est ei anna praegu midagi,” lisab ta ja arvab, et edaspidine sõltub juba riigikogu uut koosseisu valivatest inimestest.

Atonen usub, et ta tegi oma korterimajanduses vaid eetilise vea. Ta olla laenanud raha sõbrale, kes ostis selle eest korteri. Atonen ja tema pere elasid seal üürnikena ja võtsid riigikogult hüvitist.

JÜRI ADAMS: Korteriskandaalide pärast ei kavatse riigikogust tagasi astuda ka Jüri Adams, kes ajakirjanduse andmeil võttis oma elukaaslase korteris elades vastu korterikompensatsiooni. Samuti esindab parlamendis rahvast edasi Peeter Olesk, kes kasutas oma õe juures toanurka.

NEINAR SELI: Miljonär Neinar Seli, kel on Tallinna külje all Viimsis maja, kuid võttis ikkagi korteritoetust vastu, istub samuti riigikogus edasi.

Jürgen Ligi kaotab kuue kuu palga

Riigikogu pressitalituse juht Gunnar Paal kinnitab, et riigikogu liikme kohalt tagasi astunud Jürgen Ligi ei saa mingit hüvitist. Paali sõnul pole Ligil ka õigust säilitada oma ametipalka kuueks kuuks nagu tavaliselt volituste lõppemise puhul, kuna ta astus tagasi omal soovil.

Kõigil riigikogu liikmetel on aga õigus kõrgele vanaduspensionile, olenemata sellest, mis asjaoludel ta lahkub. Kui parlamendis on istutud kolm aastat, on pension 40%, kuueaastase teenistuse puhul 60% ja üheksa aasta järel 75% riigikogulase palgast.

Jürgen Ligi on riigikogus teist koosseisu. See tähendab rohkem kui kuut aastat ehk pensioni, mille suurus on 60% tegevriigikogulase palgast.

Siiski ei ole Jürgen Ligi esimene omal soovil riigikogust lahkuja. Tervislikel põhjustel pani ameti maha Jaan Kross; Ülo Vooglaid kinnitas, et eelistab riigikogu liikmeks olekule loometööd. Lahkusid ka Mart Ummelas, Kaido Kama, Tiit Vähi, Andrus Ansip ja Jüri Mõis, teisele tööle läksid Matti Päts, Riivo Sinijärv, Jüri Rätsep, Ardo Ojasalu, Trivimi Velliste, Karin Jaani, Tõnis Lukas, Vahur Glaase, Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar.