Uudised

Kristofi triloogia Kadunud põlvkonnad 

23. november 1997 00:00
OSKAR TANNER

Agota Kristof. "Kaustik. Katsumus. Kolmas vale". Tõlkinud Urmas Rattus.

Kupar 1997, sarjast "Moodne klassika", 498 lk.

Triloogia on esimene Agota Kristofi eesti keelde tõlgitud raamat.

Autori kohta on kättesaadavaid andmeid üsna napilt. Lugejale on aga ehk abi sellestki, et tegamist on Ungaris sündinud kirjanikuga, kes 1956. aasta keeruliste ja veriste sündmuste aegu kodumaalt lahkus ja hiljem põhiliselt Šveitsis elanud on.

Ajalookirjutamine on alati loominguline tegevus olnud, nagu ka paljud ajaloolased ise arvavad. Mind on alati mingil määral muigama pannud, kui enesekindlalt räägivad inimesed aegadest, mida nad ise näinud ei ole. Viiekümnendail-kuuekümnendail aastail ilmale tulnud ajaloolane kõneleb vasturääkimist mittesallival toonil sellest, kuidas asi oli enne sõda, sõja ajal ja pärast sõda. Teisisõnu - nad kirjeldavad aegu, mille mina olen läbi elanud, nemad aga mitte, ja nende jutt ei lähe sageli sugugi kokku sellega, mida mäletan mina.

Siin võib olla - ja ongi - vähemalt kaks põhjust. Esiteks: mälu veab vanemat generatsiooni alt, sest inimmälu on teatavasti valikuline ja mäletab esmajoones just seda, mida tahab mäletada. Ja teiseks: eemalt, kõrgemalt ning läbi ajalise distantsi paistavad mõnedki asjad kätte selgemini. Ehkki ajalooloominguga näib olevat enam-vähem samamoodi kui mäluga: kirjeldatakse seda, mida tahetakse kirjeldada, ja just sel kombel, nagu see kirjutaja arvates kaasajale (loe: tema kontseptsioonile) kõige sobivam on.

Seepärast on üks seesugune raamat, mis mõlema poole asjast arusaamist värskendab, alati teretulnud. Ja Agota Kristof teeb seda üpris isikupärasel moel. Üpris meisterlikult ka.

Kaksainsus

Ei mäletagi raamatut, mis oleks kirjutatud meie-vormis. Kristofi triloogia esimene osa ("Kaustik") on. Sest tegemist on identsete kaksikutega, poistega, kes mõtlevad, teevad, tahavad alati üht ja sedasama. Nende kaksainsus on sedavõrd suur, et nad vastavad isegi küsimustele meie-vormis ja see hakkab isegi vanematele muret tegema, lugejatest rääkimata, sest vanaema juurde piirilinna sattunud poisikeste sihikindlus on puhuti lausa hirmutav: me oleme otsustanud lugema õppida, ja me õpime; meie tahame /.../, et oskaksime üle olla valust, kuumusest, külmast, näljast ja kõigest, mis on ebameeldiv või vastik. Poisse, kes seda kõike mingil ajal on kavatsenud, on lõpmata palju, aga neid, kes oma kavatsused ka täide viivad, vaid üksikud. Üksikud kaksikud, kellest seeläbi äraspidi poisid saavad: kavatsedes halba teevad nad head, samal ajal, kui muu maailm lausa vastupidi talitab - väites, et tahab head, põhjustab maailm liiga sageli kannatusi.

Ja ometi need lahutamatud lahutatakse - õigemini lahutavad nad end ise. Sest vabastajad tõrjuvad välja seni väikelinnas peremehetsenud võõrväed ja hakkavad ise nende asemel inimesi maha laskma, piinama, vangikongidesse või kaugele külmale maale saatma.

Kadunud põlvkond

Sõda. Okupatsioon. Uus okupatsioon, mida enamik kardab, mõned aga ootavad. Kollaboratsionism. Revolutsioon, mida vabastajad kontrrevolutsiooniliseks putšiks kutsuma hakkavad. Emigratsioon, kodumaale naasmine... Väike vale, suur vale, totaalne vale. Äng. Ideaalitus. Perspektiivitus. Ja muud tuttavad asjad.

Kus see kõik toimub, seda autor ei ole otseselt nimetanud, vaid ikka vihjetega piirdunud. Aga see polegi tähtis, sest nii sündis paljudes paikades. Nagu me omast käest teame.

Ernest Hemingway on nimetanud sõja läbi teinud põlvkonda kadunud põlvkonnaks. Oma sünniaega ei saa aga keegi ise valida. Ja kes teab, ehk mõjub sirguva generatsiooni peale kiirete elupöörete, ühiskonnaelu muutumise, rikkuse-vaesuse ümbermängimise ja ideoloogiate vaheldumise aeg samamoodi kui sõda?

Tundub, et Kupra sari "Moodne klassika" hakkab kujunema uuema kirjanduse tõsiseltvõetavaks tutvustajaks. Vähemalt lubab seda loota asjaolu, et "Väikeste Asjade Jumalale" järgnes kohe Agota Kristofi triloogia, mida selle ilmumisest möödunud paari aasta jooksul on jõutud tõlkida juba rohkem kui kahekümnesse keelde.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee