Uudised

Aino Kallas - jumalanna, inimene või libahunt? II  

21. november 1997 00:00

Algus eilses Sõnumilehes.

Kirjanik Maimu Bergi ettekanne raamatu "Aino Kallas" esitlusel Soome Instituudis 18. novembril.

***

Saatus on vist siiski olnud jumalanna poolel, lastes Aino Kalda nimel veel praegugi, rohkem kui sada aastat pärast tema sündi (1878) ja 40 aastat pärast surma (1956) värskena kõlada. Ja seda ta mõlemal kodumaal, Soomes ja Eestis. Tänasest raamatupoest võib leida nii Aino Kalda kirjutatut kui tema kohta öeldut. Ja neid raamatuid tuleb, nagu näeme, aina juurde. Nüüd veel ka filmiseriaal.

Kuidas alustada teed Aino Kallase juurde

Alles hiljaaegu sai eesti lugeja oma kätte kirjaniku päevikud eestikeelses tõlkes. On palju arutatud, kas Aino Kallas oma suure enesepaljastusliku julgustükita - päevikute trükki andmiseta - oleks olnud nii intrigeeriv, nii kaua lugejate ja uurijate tähelepanu orbiidis püsiv. Kuigi päevikute avaldamise põhimotiiv ei olnud autori julgus või edevus - põhjus oli palju proosalisem: kodu kaotanud inimese rahapuudus. Ja on püütud oletada, milline kirjanik oleks Ainost saanud siis, kui ta ellu poleks astunud Oskar Kallas ning koos tollega kogu Aino Kalda loomingu paremiku ainestik: Eesti, selle saared, ajalugu, inimesed, legendid, loodus. Ja samas - kui palju huvitavat oleks meil, eestlastel, jäänud märkamata või avastamata oma looduse, ajaloo, inimeste juures, eelkõige niisugust, mille müstikat, erilisust ja romantikat oskas näha just võõrsilt tulnud kirjaniku pilk.

Paraku on need oletused spekulatiivsed ja vastata neile ei oska keegi. Kui ehk leidub vastus just Aino Kalda kirjanikuisiku jätkuvas populaarsuses. Raske on ka öelda, kuidas oleks parem selle autoriga esmatutvust alustada - küllap on ehk praeguseks köitvam ja põnevam ta elu, andeka ja rahutu hinge rabelemine ajaloo ja isiklike sündmuste dramaatilises võrgus, nii tihedalt seotud meie kultuurilooga. Milliseks teejuhiks selle omapärase kirjaniku juurde kujuneb esmaspäeval nähtud sümboolikarohke film?

Kirjapandu kirjutajast olulisem

Mina tutvusin Aino Kaldaga kõigepealt ta loomingu kaudu. Aastate eest, toona veel koolitüdrukuna, suvitades väikeses Eesti alevikus, sattusin Aino Kalda novellidele ning leidsin neist tookordse kirjanduse üldises kontekstis värskelt ja ootamatult mõjunud romantilis-müstilist meeleolu, mis hästi sobis nii vaikse maakoha idülli kui ka mu enda noorusigatsustega. Olin terve tolle suve Kalda sõnade lummuses.

Kirjutajast palju olulisem oli mulle kirjapandu. Sest hoopis uue pilguga nägin nüüd alevikust läbi voolavat, tumedate põõsaste vahele kaduvat jõge, suurt tamme tagaõues, loojuva päikese kiiri õhtuhämaras mustendava metsa ladvus. Ei olekski mind siis veel huvitanud selle inimese igapäevaelu rõõmud ja mured, kelle kummalise loomingu vahendusel mu oma kodune loodus järsku müstiliselt kõnelema oli hakanud ja inimeste siseilm saanud meelikõditavat salapära. Võib-olla oleks kirjaniku lähem tundmaõppimine lugemiselamused tavalisemaks muutnud.

Huvi Aino Kalda isiku vastu tuli hiljem ja ta päevikute läbi otsekui pealesunnitult, aga siis nägin juba kõike ümbritsevat paraku argiste, kriitilistegi silmadega.

Usun, et Aino Kalda meistritööks jääb just tema ilukirjanduslik looming, eelkõige triloogia - "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" ja "Hundimõrsja". Täis armastuse ja surma müstikat, tundejulgust, üleloomuliku muutumist loomulikuks suurte tunnete läbi ja jäämist ometi nii salapäraseks. Sama salapäraseks nagu läbi uduvalge suveöö vilksatav graatsiline vari - susi või libahunt?

"Ja poole lidumise pealt kas siis suure jooksukiiruse tõttu või sellepärast, et päikese- või kuukiired ta külgi torkisid, muutub see susi ühtäkki naervaks naisterahvaks, kes pistab pidurdamatult silmapiiri poole kihutama." Nii kirjutab libahundist-naisest Clarissa Pinkola Estés. Ja küllap on naiskirjanik - ühelt poolt ema, abikaasa, naine, ühiskonnaliige - selge, mõistetav, avatud, teisalt oma maailmadesse põgenev looja - just see pelutav ja salapärane libahunt."

Kirjanik Maimu Berg: "Milline kirjanik oleks Aino Kaldast saanud siis, kui ta ellu poleks astunud Oskar Kallas ning koos tollega kogu Aino Kalda loomingu paremiku ainestik: Eesti, selle saared, ajalugu, inimesed, legendid, loodus.

"