SUUR POISS JA VÄIKE POISS: James Hewitt (ülal) möönab, et Harry sarnaneb temaga, kuid kinnitab, et Diana noorem poeg pole tema sigitatud. Neil, kes imestavad, kuidas võib blondi Diana ja brüneti Charlesi järeltulija olla punapea, tasub pilk heita Diana venna krahv Spenceri fotole (all). Pole kahtlust, et porgandikarva juuksed ja tedretäpid on Spencerite suguvõsa tunnused. (Repro)

Printsess Diana kunagine armuke James Hewitt on teinud lõpu kuulujuttudele, nagu oleks prints Harry tema poeg. “See pole tõsi. Kui Dianaga tutvusin, oli Harry juba ligemale kaheaastane.”

Hewitt, kelle vahekord Dianaga kestis viis aastat, räägib avameelses intervjuus esimest korda hämmastavast sarnasusest enda ja 18aastase printsi vahel. Noorema Briti kuningapoja punane pea ning tedretähed on ammu andnud alust kuulujuttudele, nagu oleks ta Diana ja Jamesi patu vili. Kõmu tipnes eelmisel nädalal, kui toodi avalikkuse ette Harry 18. sünnipäeva puhul maalitud portreed. Sarnasus Hewittiga on rabav, prints Charlesi näojoontest pole aga vähimatki märki

Ratsutamistundidest kasvas armastus

“Olen teadlik, et Harry isa isik on kuum kõneaine. Tuleb tõesti tunnistada, et tema punased juuksed sarnanevad minu omadega. Aga ta on palju nägusam kui mina omal ajal olin. Ma pole neid kuulujutte kunagi ergutanud ning ehkki lävisin Dianaga pikka aega, kinnitan nüüd ja lõplikult: ma ei ole Harry isa.” 44aastane Hewitt kahetseb, et salasosinad on noorele printsile ohtralt hingepiinu valmistanud. “Ta on niigi pidanud palju üle elama. Loodan, et see jama lõpeb.”

Hewitt seletab, et kui ta Dianaga tutvus, oli Harry juba ligi kaheaastane. “Pole absoluutselt mingit võimalust, et saaksin tema isa olla.” 1986. aasta oli printsessi elus üksildasemaid. Tema abielu Charlesiga oli muutunud farsiks. Kaasa veetis vaba aega oma armukese Camilla Parker Bowlesi seltsis ja jättis Diana kahe pojaga üksi. Mõni ime, et tema pilku köitis sire punases mundris sõjaväelane Hewitt. Diana palus Jamesilt ratsutamistunde. Paari kuu pärast oli mehest saanud midagi hoopis enamat kui õpetaja ja sõber - Diana oli leidnud kallima, kes jagas talle hellusi, milleta ta elada ei suutnud. Hewitt sai pisikeste printsidega hästi läbi, kuid rõhutab, et ei üritanud olla neile isa eest. “Neil juba oli väga hea isa. Olin neile vaid emme sõber.”

Ma pole pühak, aga abi-elurikkuja on ka Charles

Kui Hewitt avaldas 1995 oma kõmulisest armuloost mäles-tusteraamatu, tembeldas Briti üldsus ta reeturiks. Ei möödunud päevagi, kui tema postkasti poleks saabunud vihaseid kirju. Nüüd on sõimusõnad kokku kuivanud ning James võib rahumeeli tänaval kõndida, kartmata inimeste meelepaha. “Mulle meeldiks, kui mind ei nimetataks jälestusväärseks tegelaseks. Aga kui inimesed muidu ei saa, peaksid nad vähemalt teadma fakte. Mind visati abielurikkumise pärast sõjaväest välja, aga prints Charlesile ei tehtud midagi. Ometi magas tema aastaid ohvitseri naisega.” Hewitt paneb imeks, et Briti troonipärija on endiselt mere-, maa- ja lennuväeohvitser, keda on koguni ülendatud. “Rikkusin tõesti sõjaväeseadusi, aga leian, et need peaksid kehtima kõigile. Ma ei ütle, et olen pühak, kuid vähemalt ei ole ma silmakirjatseja.” Endine sõjaväelane lisab, et tema romaan Dianaga kestis märksa vähem kui Charlesi ja Camilla suhe, mida britid on hakanud vaikselt heaks kiitma.

Hewitt väidab end kibedalt kahetsevat raamatut, mis ilmus koostöös ajakirjanik Anna Pasternakiga. Ehkki ta sai 50 000 naela honorari, olevat kirjastajad teda petnud teose sisuga. “Minust ja Dianast räägiti nagunii. Mõtlesin, et seletan asjad ära. Aga kui suu avasin, öeldi, et teen seda raha pärast. Kui oleksin vaikinud, süüdistatuks mind nahahoidmises.” Hewittit sarjati ka 46 armastuskirja eest, mis Diana talle Lahesõja ajal kirjutas ja mida ta olevat hiljem üritanud maha parseldada. “See on täiesti vale. Ma pole kunagi kavatsenud neid müüa. Kirjad varastati mul kodust. Nüüd on mu advokaat leidnud neile kindla koha.”

Kui Hewitt sõjaväest sule sappa sai, ei kannatanud üksnes tema uhkus, vaid ka rahakott. Nüüd elatub ta 500naelasest (ümberarvutatult 12 500 Eesti krooni) sõjaväepensionist ja mõningatest investeeringutest. “Olen ostnud ja müünud veidi kinnisvara. Ma pole kuival, aga ka mitte rikas.” Ta lootis, et sõjaväelasekogemus võimaldab tal asuda mõnele ahvatlevale juhikohale erasektoris, kuid sellele tõmbas kriipsu peale tema halb maine.

Hewitt ei väsi rõhutamast, et andis Dianale armastust, millest Walesi prints ja kogu kuningaperekond olid ta ilma jätnud. “Kui Dianaga tutvusin, käis ta päev läbi vastuvõttudel ning naasis õhtul tühja koju. Ta tundis, et teda ei tunnustata. Olime kõrvuni armunud. Käisime ratsutamas ja restoranis. Kodus olime nagu tavaline paar: Diana vaatas seebioopereid, mina lugesin.” Armastajad petsid end mõttega, et nad võivad eluks ajaks kokku jääda, ning plaanisid koguni maamaja ostu. “Sellest poleks midagi välja tulnud. Seda poleks lubatud,” mõistab James nüüd.

Kardab üksikuks jääda

Hewittit ärritavad väited Diana kunagise turvamehe Ken Wharfe’i meenutusteraamatus, nagu olnuks printsessi järgmine armuke, kunstikaupmees Oliver Hoare esimene mees, kes suutis Dianat seksuaalselt erutada. “Ma ei ütleks, et see väide on õige,” protestib Hewitt. “Ma pole kindlasti maailma kirglikem armastaja, aga mingeid kaebusi mulle pole tulnud.”

Enda sõnul armastab Hewitt Dianat tänini ning mõtleb temast sageli. Printsessi haual Althorpi mõisas pole ta käinud kartuses, et sellest tehakse meediatsirkus. Hewitt elab kolmetoalises korteris, kuid tunneb endiselt tõmmet maale, kus elab tema ema. Ta unistab pere loomisest, ent pelgab, et naisi heidutab tema minevikukoorem. Suhe briti miljonäri Kate Simoniga on läbi. “Abielluksin, aga kes mind tahaks?”

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis