Eesti uudised

Maavanemast eripensionär teenib üle 40 000 krooni kuus (3)

Siim Saidla, 23. september 2002, 00:00
ÜLE 40 000 KUUS: Põlva maavanem Mart Madissoon saab peale 23 000kroonise kuupalga ka riigikogu endisele liikmele määratud 19 000kroonist eripensioni. Ta hindab kaht tasu kokku heaks teenistuseks.Foto: Martin Pau (Postimees)
“See tuli mingil määral üllatusena,” ütleb Põlva maavanem Mart Madissoon 23 000-kroonisele palgale lisanduva 19 000kroonise eripensioni kohta.

Kui tavaliselt tööl käivalt pensionärilt võetakse vanaduspension ära, siis 65 parlamendipensionäri võivad ka pensionieas rahumeeli edasi töötada - 19 000kroonist eripensioni saavad nad sellegipoolest.

Madissoon valib priskest sissetulekust rääkides hoolikalt sõnu, sest igale vastusele eelneb pikk paus. “Kahjuks see on nii,” ütleb mees riigilt saadava topeltsissetuleku kohta, kuid võtab sõnad kiiresti tagasi: “Või õnneks.”

“Ma ütleks, et see on seadusandluse viga,” nendib Madissoon, kuid mõtleb jälle ümber: “Tegelikult ei saa öelda, et viga. See on kehtiv seadusandlus.”

Eripensionist ei taheta rääkida

Eripensioni liidab muule sissetulekule aga ka näiteks endine riigikogu liige Tiit Made, kes töötab Eesti Kõrgema Kommertskooli õppejõuna ja juhib peale selle ka Kanal 2 saadet “60 minutit”. Kuuldes, mille kohta SL Õhtuleht temalt lähemalt küsida tahab, teatab Made: “Mul pole vestluseks aega.”

Oma igakuisest sissetulekust ei taha sõnagi rääkida ka liiklussaadetega kuulsaks saanud parlamendipensionär Rein Karemäe. Krediidiinfo andmeil teenib Karemäe priskele eripensionile lisa kahe firma juhatusse kuuludes.

Karemäe ütleb, et võib küll vastata liiklusteemalistele küsimustele, kuid mitte neile, mis käivad eripensioni kohta. Vastus jääb saamata ka küsimusele, kas riigikogulase pension peab olema tavakodaniku omast suurem.

Maavanem Madissooni arvates on pensionide erinemine normaalne. “Olen mõelnud, kas erinevus peab nii suur olema, kui tavaline pension on selline, nagu ta on,” lisab ta siiski.

Madissooni arvamuse kiuste kasvab eri- ning tavapensionide vahe järjest rohkem. Riigikogu liikme pensioni (ja ka palka) muudetakse nimelt neli korda aastas, vastavalt sellele, missugune on Eesti keskmine palk. Kuna keskmine palk aina tõuseb, ootab järgmine pensionitõus eksparlamentääre juba novembris.

Võrdsetest võrdsemad ehk 19 000kroonise pensioniga endised parlamendiliikmed

Priit Aimla

Toomas Alatalu

Uno Anton

Rein Arjukese

Lembit Arro

Endel Eero

Lauri Einer

Hillar Eller

Mati Hint

Sergei Issakov

Rein Järlik

Jüri Liim

Hillar Kalda

Jaan Kaplinski

Rein Karemäe

Krista Kilvet

Mai Kolosova

Heino Kostabi

Tõnu-Reid Kukk

Endel Lippmaa

Jaan Lippmaa

Ants-Enno Lõhmus

Tiit Made

Mart Madissoon

Tõnis Mets

Paul-Olev Mõtsküla

Harald Mägi

Talvi Märja

Villu Müüripeal

Mart-Olav Niklus

Eldur Parder

Vello Pohla

Andrei Prii

Priidu Priks

Enn Põldroos

Kalju Põldvere

Kalev Raave

Kuno Raude

Valve Raudnask

Rein Tamme

Vardo Rumessen

Aino Runge

Jüri Rätsep

Vello Saatpalu

Hanno Schotter

Lehte Sööt-Hainsalu

Aime Sügis

Jüri Toomepuu

Olev Toomet

Olli Toomik

Enn Tupp

Uno Ugandi

Heinrich Valk

Arvo Vallikivi

Helgi Viirelaid

Ülo Vooglaid

Vaino Väljas

Raoul Üksvärav

Lembit Annus (Kommunistlik Fraktsioon)

Pavel Grigorjev (Virumaa)

Genik Israeljan (Kommunistlik Fraktsioon)

Anatoli Novohatski (Kommunistlik Fraktsioon)

Klavdia Sergij (Koostöö)

Nikolai Zahharov (Kommunistlik Fraktsioon)

Aleksei Zõbin (Võrdsete Õiguste Eest)

Ametnike erilised pensionid

Peale riigikogu endiste liikmete saavad tavakodanikust suuremat pensioni ka töö lõpetanud president, kaitseväe juhataja, kohtunikud, prokurörid, riigikontrolli ametnikud ning avaliku teenistuse ametnikud.

* Presidendi ametipension on 75 protsenti presidendi kehtivast ametipalgast. Kui president on ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse ametipensioni 25 protsenti. Pensioni maksmine lõpetatakse, kui president loobub sellest, valitakse uuesti presidendiks või sureb. Pensioni maksmine peatatakse vabaduskaotuse kandmise või meditsiinilise sunnivahendi kohaldamise ajaks.

* Kaitseväe juhataja pension on 75 protsenti tema ametipalgast. Viimase muutumisel arvestatakse pension ümber.

* Kohtuniku pension on 75 protsenti tema viimasest ametipalgast, kuid palga muutmisel arvutatakse ka pension ümber. Kohtunik hakkab eripensioni saama pärast 15 aastat kohtunikutööd ja vaid siis, kui ta jõuab vanaduspensioniikka.

* Prokuröri vanaduspensioni makstakse prokuröridele, kes on ametis olnud vähemalt 25 aastat või on töötanud 15 aastat prokurörina ja enne seda 10 kohtunikuna. Prokuröri vanaduspension on 65 protsenti ametipalgast ning selle muutudes arvutatakse ka pension ümber.

* Riigikontrolli ametniku pension on 60 protsenti viimasest ametipalgast. Ametikoha ametipalga muutumisel arvutatakse pension ümber. Pensioni saab vaid pärast 15aastast tööd riigikontrollis.

* Avalikus teenistuses töötavate ametnike pension sõltub staa˛ist. Ametnikele tagatakse riiklik vanaduspension, mida suurendatakse vastavalt teenistuses oldud ajale. 10-15aastase staa˛i eest tõstetakse pensioni 10, 16-20aastase staa˛i eest 20, 21-25aastase staa˛i eest 25, 26-30aastase staa˛i eest 40 ning üle 30aastase staa˛i eest 50 protsenti.

Allikad: vabariigi presidendi ametihüvede seadus, kaitseväe juhataja pensioni seadus, kohtuniku staatuse seadus, prokuratuuriseadus, riigikontrolli seadus ja avaliku teenistuse seadus

Kes saab riigikogu liikme eripensioni?

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on riigikogu igal liikmel, kes on jõudnud seaduslikku vanaduspensioniikka ning on olnud riigikogu liige selle ühes või enamas koosseisus kokku vähemalt kolm aastat. Riigikogulase eripensioni hakkab selline inimene saama järgmise arvestuse järgi:

* vähemalt 3 aastat - 40 protsenti riigikogu liikme ametipalgast,

* vähemalt 6 aastat - 60 protsenti,

* vähemalt 9 aastat - 75 protsenti.

Riigikogu liikme, vabariigi presidendi, valitsuse liikme, riigikohtu esimehe või liikme, kaitseväe juhataja, õiguskantsleri, riigikontrolöri või Eesti Panga presidendina töötavale eksriigikogulasele aga eripensioni ei maksta.

Kuni 1999. aastani riigikogus olnute pensioni tingimused olid veelgi soodsamad. Kui töötasid ühes koosseisus selle volituste lõppemiseni (kuid mitte vähem kui kaks aastat järjest), siis pensioniea saabudes oligi 75 protsenti ametipalgast pensionina käes.

Allikas: seadus Eesti Vabariigi presidendi ja riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta

Eripensioni saavad ka Eesti iseseisvumise vastu võidelnud ülemnõukogulased

“Meil endil pole vastavaid tagatisi ja me ei saa ka oma valijatele tagada rahu ja heaolu sõltumatus Eestis,” protesteeris Klavdia Sergij 20. augustil 1991 riigikogu saalis Eesti iseseisvumise vastu ja marssis koos teiste venekeelsete saadikutega saalist välja.

Hoolimata saadikurühmade Kommunistlik Fraktsioon, Võrdsete Õiguste Eest, Virumaa ja Koostöö vastuseisust võeti samal õhtul vastu otsus Eesti riikliku iseseisvuse kohta.

Tänaseks on protestijatest seitse jõudnud pensioniikka ja riik maksab neile iga kuu üle 19 000 krooni eripensioni.

Isamaaliidu liige Lauri Vahtre ütleb, et loomulikult talle ei meeldi selline kord, aga ta ei näe ka ühtki teist lahendust. Ta nendib, et kui iseseisvuse vastu võidelnutelt eripension ära võtta, tekiks rahvusvaheline skandaal ja Eestit hakataks süüdistama ebademokraatlikkuses.

3 KOMMENTAARI

i
9. detsember 2014, 18:02
Ise kaevavad endale auku. Kühveldage-kühveldage, küll see prügi teile ükskord kurku kinni jääb, rasvakotid!
1
100 9. detsember 2014, 11:36
X hullem kui nõuka ajal. aga midagi pole teha, seda nimetatakse lääne demokraatiaks nõukogude kuues. ansipi järgi oleme universumi esimese viie rikkama riigi seas, seda siis ansipi kamraadide jaoks juba kauaoodatud kommunismis.
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee