Elu

Lennundusfanaatik tegi eramuuseumi 

Andrus Esko, 13. september 2002, 00:00
MUUSEUMIOMANIK ÕHUVÄEÜLEMA KINGITUSEGA: Hävituslenduri ülekoormuskostüümi annetas muuseumile Eesti õhuväe ülem kolonel Teo Krüüner, kes on selles kihutanud MIG-23ga. Kostüüm tekitab lendurile nagu üle-keha-˛guti, mis reguleerib vere liikumist. Kiivri küljes on tross, millega tõmmatakse pea istme külge kinni. Andrus Esko
“Kukkus niimoodi välja,” suhtub omanik Eesti kõigi aegade esimese lennundusmuuseumi sündi rahulikult. “Lapsepõlves ma sellest nüüd küll ei unistanud.” Loomulikult mõlgutas Mati Meos rüblikuna mõtteid lenduriametist.

Hiljem on Meos olnud TTÜ peenmehaanikatudeng, rallisõitja, laserite ehitaja ja korra ka riigikogulane, kuid ajal, kui eakaaslased tegelesid lapsikustega, uuris tema Krasnaja Svezdast artikleid sõjalennukite kohta ning ostis taskuraha eest DDRi lennuajakirju.

Kui vene värk nii palju lõdvenes, et Eestis hakati korraldama (amatöör)lendurite kursusi, sai lennutõbine, kes oli lendamisest kaua unistanud, pilooditunnistuse lõpuks kätte.

Et tunnistus kehtivust ei kaotaks, peab igal aastal saama kirja vähemalt kümme lennutundi. Ühel päeval avastas amatöörlendur enda üllatuseks, et normi täitmiseks napib ressursse. See polnud ime, sest ainuüksi erialakirjandus (Meose väitel on tema lennundusraamatukogu Eestis suurim) kougib rahakotist igal aastal 30 000 krooni.

Üllatuja vaatas enda ümber ringi ning nägi lennualase materjali ja lennukimudelite uputust. Näitusepind oli omast käest ning kuna eksponaadiks võis saada helikopteri, andis mees vitriinide ja kopteri peale tellimuse sisse ning asutas sihtasutuse Tartu Lennundusmuuseum.

On pannud mängu üle miljoni

Muuseum avati Kaitseliidu, õhuväe ja piirivalve bosside osavõtul kolm kuud tagasi ning on nüüd avatud laupäeviti-pühapäeviti kella kümnest neljani. Kui pererahvas on kodus, pääseb mudeleid uurima ja helikopterisse istuma ka muul ajal.

Huvilisi juhatavad Tartust Haaslava suunas teeviidad. Neist ühe kiskusid lennundusvastalised üles, aga muuseumiomanik taastas olukorra ja ladus viidapostide ümber kivikuhjad.

Meos muuseumist: “Enamasti käivad siin pered teismeliste poegadega Tallinnast Rakvereni välja, palju on ka pensionäre. Mõned jooksevad siin ahah-ohoh kõik kähku läbi, aga kui mul lastakse eksponaatide juures rääkida, läheb kolmveerand tundi ära.”

Nende kolmveerandtundide sisustamiseks ja kaasmaalaste silmaringi arendamiseks on Meos kulutanud üle miljoni krooni. Aeg, kui ta muuseumi jaoks raha perekonna eelarvest näpistas, on möödas. Seega sõltub sihtasutuse finantsseis piletitulust, omaniku sõnaosavusest ja sidemetest ning ametnike suhtumisest.

Muuseumiomanik püüab endasse optimismi sisendada: “Sponsoreid on, aga on ikka kuradi kehv tunne, kui pead asja mangumisega ajama. Kõik ütlevad, et algatus on hea, toetame, kuid vaja oleks jõuda reaalse tulemuseni.”

Pressib lätlastele järele

Meos pakub riigile tehingut - tema pani seemne mulda, nüüd peaks taime kastma.

“Ma ei nõuagi raha, vajan abi asjaajamises. Praegu on lennundusajaloos tähtis moment, kas nüüd või mitte kunagi, sest praegu vahetatakse koos relvastusega välja sõjalennukeid ja enne, kui need tükkideks lõigutakse, oleks hea nad saada. Pärast on hilja.”

Rootslastele rääkis tartlane augu pähe ning saab neilt mahakantud hävitaja Viggen-37. Vaja oleks masseerida ka itaallasi, sakslasi, austerlasi. Et nende endiste sõjalennukitega Veskiorus ekspositsiooni täiustada, peab olema kaitseministeeriumi tasemel riikidevaheline kokkulepe.

Lennundusajaloo säilitamise osas on Meose kurvastuseks meist ees isegi naabrid lätlased. Nemad lükkasid asja õigel ajal käima, neil on muuseumis elusuuruses TU-d. Meos laiutab käsi: “Meil seisid need kah Raadil, aga ei pääsenud ligi. Kõik anti firmadele, need lammutasid laiali, alumiiniuminälg oli nii suur.”

Muidu on mees muuseumipidamisega rahul, sest huvilised jätavad endast maha tänusõnu ja põnevaid lugusid. Vene sõjalennukil teeninud mees jutustas Meosele, kuidas seal õhus tankimine käis. Fanaatik läheb elevile: “Värk oli väga algeline. Mees pidi vooliku ühendamiseks näitama taskulambiga tuld.”

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee