Uudised

Elva vapimänd riigikantseleil jalus  

17. november 1997, 00:00

MARTIN PAU

Riigikantselei heraldikanõukogu pole rahul seni omatahtsi kasutatud Elva linna vapiga, millel kujutatud mänd olevat liiga omapärane.

1938. aasta sügisel kiitis Elva volikogu heaks kunstnik Viktor Aleksejeffi vapikavandi. Selle sinisel põhjal oli kullavärvi mänd, puu all künkad ning kaks kuldset sakilist joont sümboliseerimaks Elva järvesid.

Siseminister kinnitas 1939. aastal volikogu otsusele vaatamata linnade liidu ideevapi, mille kuldsel põhjal seisis must mänd. 1940. aasta juunipööre jõudis ette president Konstantin Pätsi allkirjaga kinnitusest ning vapikavandid jäidki kavanditeks.

Eesti taasiseseisvumisel hakkasid paljud linnad kasutama tänaseni kinnitamata kavandeid oma linna vappidena. Elvas on alates 1988. aastast kasutatud linnakodanike küsitluse alusel Viktor Aleksejeffi kavandit.

Riigikantselei heraldikanõukogu peab aga Aleksejeffi loodut sobimatuks, kuna see lähtub pelgalt kunstilisest aspektist ega vasta heraldikas kehtivatele põhinõuetele.

Elva linnavolikogu sekretär Elvi Saar selgitas, et senikasutatud vapil kujutatud kõver mänd pole iseloomulik linna keskmisele männile. Saar lisas, et Aleksejeffi vapikavandil on kujutatud künkaid, kuigi Elva pole künklik, ning laineid, kuigi järvepind ei laineta.

Mänd kui juudi jõulupuu

Linnavolinik Mart Raudsaarele ning kultuuriloolasele Kalev Päidile on jäänud arusaamatuks, miks peab Elva vappi tundmatuseni muutma.

"Ma möönan, et värvitoonide osas võib teha muudatusi, samuti vapi kuju osas," sõnas Raudsaar. "Vapivärvide toon tuleb täpselt reglementeerida, et üht ja sama vappi kujutades ei kasutaks üks tumesinist, teine potisinist. Peab olema etalon."

Raudsaare hinnangul pole õigustatud nõudmine, et vapimänd ei tohi olla kõver nagu Elva sümbol Arbi mänd.

"Mulle hakkab vastu, et heraldikanõukogu nõuab meie männi muutmist neljakandiliseks ja kirjutab ette, mitu oksapaari peab puul olema," sõnas Raudsaar. "Mänd, mida heraldikanõukogu pakub, meenutab juudi küünalt. Mis küngastesse puutub, siis Eesti tingimustes on Elvas suhteliselt vägagi künklik maastik. Kui heraldikanõukogu selliseid kardinaalseid muudatusi nõuab, oleks Elval mõistlik jäädagi vapita."

Vapp pole kunstiteos

Riigikantselei heraldikanõukogu esimees Ivo Manfred Rebane märkis, et Raudsaare nimetatud kardinaalsed muudatused tähendavad vapi korrastamist.

"Seesama männipuu on uuel kavandil alles," sõnas Rebane. "Samas on silmas peetud rahvusvahelisi heraldikapõhimõtteid. Nende järgi püütakse kujundeid vappidel stiliseerida, mitte individualiseerida."

Rebane ütles end aru saavat, et paljudele elvalastele on armas seni kasutusel olnud Elva vapil kujutatud Arbi mänd. "Aga vappide peale ei panda individualiseeritud asju," sõnas Rebane. "Kui on mänd, siis ta pole Arbi mänd, vaid mänd kui puuliik."

Rebane tõdes, et heraldikanõukogu pakutud vapimänni okkakobarad on natuke hambulised ja meenutavad poolikut hammasratast. "Samas saab iga inimene aru, et tegemist on siiski männiga," märkis Rebane. "Vapp pole kunstiteos."

Rebane kinnitas, et heraldikanõukogu ei saa kohalikele omavalitsustele oma kavandeid peale suruda. "Meie saame ainult öelda, kas on heraldiliselt korrektne või mitte," sõnas Rebane. "Kui kavand on vigane, siis heraldikanõukogu seda heaks ei kiida ja riigisekretär ei kinnita."

Elvalased on heaks kiitnud Viktor Aleksejeffi vapikavandi (vasakul), eelistades seda siseministri poolt 1939. aastal kinnitatule (keskel). Riigikantselei heraldikanõukogu soovitab omalt poolt parempoolset kavandit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee