Eesti uudised

Linda Express - neetud laev? 

Igor Taro, 22. august 2002, 00:00
MAAILMAS AINULAADNE: Linda Express on maailmas seni nähtud reisilaevadest kõige kiirem. 300 reisijat mahutav kiirlaev suudab liikuda nobedamalt kui 100km/h. 
Linda Expressi käekäigu kohta edastavad uudisteagentuurid teateid peaaegu iga päev. Peaaegu alati puudutavad teated laeval ilmnenud rikkeid või muid muresid, alatihti jääb laev sadamasse hiljaks või sealt hoopiski väljumata. Äkki ongi tegemist neetud laevaga?

“Mul on sellest asjast juba kõrini! Pulss viskab mõnikord üle saja kaheksakümne,” ütleb Lindaliini juhataja Enn Rohula, kes pärast Linda Expressi soetamist peab taluma konkurentide itsitamist.

Enn Rohula välistab müstika Linda Expressi ümber ning pakub proosalisema põhjuse: Tallinna ja Helsingi liinil valitseva ülitiheda konkurentsi. “Kellegi jaoks oli selle laeva Eestisse tulemine väga valus,” arvab Rohula.

Ärritab konkurente

Tehniliste näitajate järgi on Linda Express maailma kiireim reisilaev. Valmistajatehase andmeil suudab sama ruttu sõita veel vaid üks Argentina alus, mis on aga pooleldi kaubalaev. “Siiski ei pruugi see täislastis sõita sama kiiresti kui täiesti koormatud Linda Express,” väidab Enn Rohula. “Katsetasime täiskoormusel ja saime üle 50 sõlme kätte.”

Linda Expressi meremeeste keeles “üle 50 sõlme” tähendab maismaal liikuva autoomaniku jaoks veidi üle 100 kilomeetri tunnis. Kui kopter ja lennuk välja arvata, ei suuda ükski sõiduk Tallinna ja Helsingi vahet nii kiiresti läbida. Suuremate laevade liikumiskiirus jääb Linda Expressile kuni kaks korda alla.

Kuid kas laeva lubatud imekiirus pole tühipaljas müüt? “Laev jõudis Peterburist Tallinna kolme tunniga. Keegi pole veel seda vahemaad nii kiiresti läbinud, see on fakt,” räägib Rohula. “Tavareisidel oleme samuti maksimaalse kiirusega sõitnud, kuid siis polnud laev täiesti koormatud.”

Jutud halvast aurast

Pärast esimesi äpardusi polnudki Lindaliini firmal enam võimalik inimestega täiesti koormatud laeva proovida. Jutt Linda Expressi halvast aurast levis ning tõenäoliselt hirmutas potentsiaalseid kliente.

“Jah, firma mainega on nüüd asjad nii nagu on,” tunnistab ettevõtte juht Rohula. “See rõõmustab kindlasti paljusid inimesi.”

Üks neist on Rohula juhitava Lindaliini konkurendi Tallinki juht Enn Pant. “Minu arust on see juba koomiline,” ütleb Pant Äripäevale antud intervjuus Linda Expressi juhtumi kohta. Samas intervjuus soovitab ta Enn Rohulal “aeg maha võtta ja närvi puhata”.

Keskmisest närvilisemana paistev Rohula on aga teist meelt: “Meie sõidame edasi ja küll reisijad tagasi tulevad.” Niisviis lubab tal öelda kogemus, mis saadud firma kahe vanema kiirlaeva Jaanika ja Laura käikuandmisest seitse aastat tagasi. “Nendega oli tehnilisi probleeme koguni paar aastat, enne kui asi normaalselt käima läks.”

Omamoodi võrdluse leiab juhtumile Linda Expressi valmistaja Peterburi meretehase Almaz tehniline mäned˛er Mihhail Judkin: “Mäletate, kui palju jama oli esimese kosmoselaeva taevasse lennutamisega? Nii uue ja ainulaadse laeva puhul on see loomulik. Kui laev on töös, siis juhtub kogu aeg midagi.” Läänemerel toimub iga päev kuni poolsada intsidenti, millele avalikkus erilist tähelepanu ei pööra.

“Oleme olnud lihtsalt inimestega ausad,” selgitab Enn Rohula. “Ma ei oska öelda, kui mitu intsidenti Eesti reisilaevanduses maha vaikitakse, aga neid ikka juhtub.”

Laevatehnikute tööd pole Eesti avalikkuse suurendatud tähelepanu firmajuhi sõnul otseselt mõjutanud. “Siin töötavad eranditult parimad inimesed, kelle loomuliku tegevuse hulka kuulubki pidev kontroll selle üle, kas iga uks sulgub korralikult ja ükski tihend läbi ei lase,” räägib Rohula.

Ülirange järelevalve

Teated kõikidest tehnilistest kõrvalekalletest lähevad nii laeva tootjale kui ka selle osade tarnijatele. Uuel laeval on veel garantiiaeg ja Peterburist saabus Tallinna hulk spetsialiste, kes on valmis vajadusel tehnilisi rikkeid kõrvaldama.

“Jutt sellest, et teada-tuntud vene värk on alt vedanud, on võhiklik absurd,” ütleb Rohula.

Samal ajal kui Linda Express jätkuvalt suure tähelepanu all püsib, lubab Enn Rohula laeva käigus hoida ja allesjäänud reisijaid edasi vedada. Millist kahju on Linda Expressi ümber käiv trall firmale põhjustanud, pole ta nõus avaldama. “Mulle on hetkel palju olulisem see, et maailma üks juhtivaid autokatamaraanide ehitajaid mulle Austraaliast helistas ja nii julge sammu puhul õnne soovis. Vähesed julgevad tänapäeval niivõrd uudset laeva soetada.”

Linda Expressi ehitas sõjatehas

“Ei meie ega ka keegi teine maailmas pole sellist laeva varem ehitanud,” ütleb Peterburi meretehase Almaz tehniline mäned˛er Mihhail Judkin. Tehas on valmistanud laevu peamiselt Vene sõjalaevastikule.

Alates asutamisest 1931. aastal on Almaz olnud spetsialiseerunud kiirkaatrite ehitamisele Venemaa piirivalveteenistuse ja sõjaväe tarbeks. 70ndatel valmis seal maailma suurim õhkpadjal dessantlaev nimega Zubr (piison - toim.). 1991. aastal võttis ettevõte suuna tsiviillaevandusele. 1994. aastal valmis esimene suurem reisilaev, 250kohaline tiibur. Pärast seda alustas tehas kaatrite seeriatootmist ja on ehitanud meresõidukeid keskkonnakaitsjatele. 2001. aasta jaanuaris võitis Almaz Lindaliini korraldatud konkursi Tallinna-Helsingi liinile mõeldud kiirlaeva ehitamiseks.

Psühholoog: targem oleks laeva nimi vahetada

Psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga leiab, et Linda Expressi omanikul oleks kõige targem laeva nime vahetada. “Reisijate hirm selle laeva ees on täiesti irratsionaalne nähtus ning selle vastu saab ainult samasuguste ebaloogiliste vahenditega,” seletab Kolga. “Inimese mõistus otsib seoseid ka sealt, kus neid tegelikult pole. Isegi kui kõik need laevaga toimunud hädad on täiesti juhuslikud, kaldub inimene pigem uskuma seda, et laev on neetud.

Kui laev saaks endale uue nime, siis seostaksid reisijad seda millegi uuega, ehkki tehniliselt on tegemist täpselt sama asjaga.”

Linda Expressi rikkeid

* 27. juunil lekib laeva veekahuri tihend. Laev tõstetakse remondiks veest välja

* 5. juulil tungib vesi Aegna saare lähedal laeva masinaruumi. Laev jõuab Tallinna linnahalli sadamasse kreenis.

* 19. juulil lõpeb laeval kütus üheksa meremiili enne Helsingit. Kütuseindikaator vedas alt.

* 21. juulil läheb rikki laeva stabilisatsiooniplokk.

* 11. augustil hakkab laeva üks mootor teel Helsingisse jukerdama.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee