Eesti uudised

K-komando tahab osta 800 000 krooni maksvaid snaipripüsse 

Kadri Paas, 9. august 2002 00:00
KALLIS MEES: “Me pole nii rikkad, et osta odavaid asju!” põhjendab K-komando ülemkomissar Lembit Kolk, miks tahetakse komandolastele osta ülikallis varustus.Foto: Arno Saar
“Öönägemisseadmed, snaipri- ja kergrakettrelvad,” loetleb Eesti politsei au ja uhkuse K-komando ülemkomissar Lembit Kolk asju, mis neil oleks lähiaastail vaja Eesti NATOsse astumise pärast osta. Terroristide vastu võitlemiseks tarvilik kraam maksab vähemalt 5 miljonit krooni.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonda kuuluva K-komando juhataja Lembit Kolk kinnitab, et kuigi paarikümneliikmelise eriüksuse varustus on praegugi päris hea, peavad nad Eesti ühinemisel NATOga sellele tublisti lisa ostma.

“Eelkõige on varustust vaja uuendada ja täiendada meie tähtsaima ülesande - terrorismiga võitlemise - täitmiseks,” märgib eliitüksuse 58aastane juht. Peale terroriakti ajab K-komando end jalule aga ka lennukikaaperdamise, pantvangidraama ja mõne eriti tähtsa objekti (teletorn, veepuhastus- või raadiojaam) hõivamisel.

“Terve maailma eriüksused on sellised, et neile ostetakse kogu aeg asju juurde, tahtes aina paremat tehnikat,” lisab ülemkomissar plaanitava hiigelostu põhjenduseks.

Tallinnas Pagari tänavas asuva, vaid 35-45minutilise reageerimisajaga politseiüksuse varustust peab Kolgi sõnul täiendama eelkõige uute automaatide, snaiprirelvade, öönägemisseadmete, binoklite, kiudoptika ja kergrakettrelvadega.

“Kalašnikovide asemele mõeldud automaat M-36 koos punatäpp- ja lasersihiku ning öönägemisseadmega maksab umbes 60 000 krooni,” räägib mees järgmiseks ka hindadest. Ühele binoklile kuluks aga ligi 100 000 krooni maksumaksja raha.

Täpsuspüss tabab kilomeetri pealt

Snaiprirelva hind seevastu küünib luksusauto omani - koos lisaseadmetega maksab see 800 000 krooni. Neid on aga vaja õige mitu. Vastutasuks suudaks täpsuslaskur kurjategijat sellega 1000 meetri kauguselt otse kahe silma vahele tabada. “Täppistöö. Pärast lasku vastane rohkem vastupanu ei avalda!”

Ka kasutab üüratu hinnaga relv mitmesugust laskemoona, mistõttu saaks sellega vajaduse korral isegi päris suuri sihtmärke purustada.

“Peale selle oleks snaipritele vaja ka 80 000-90 000 krooni maksvaid öösihikuid,” loetleb Kolk. Ja veel kuluks kohalikele Rambodele ära soomuk, ning relvi peaks vedama soomustatud autoga. See on Kolgi sõnul aga alles tulevikumuusika, nagu ka tänavalahinguiks paslikud kergrakettrelvad.

Samas rõhutab Kolk, et kõike ülesloetut ei tahetagi kohe järgmisel aastal osta. “Nimistu on kokku pandud ikka tulevikku silmas pidades,” ütleb ta, näidates samas eliitüksuslase praegust varustust - teleskoopnuia, raadiosaatjat, ülihea haarduvusega kindaid, kõikelõikavat nuga, 9millimeetrise kaliibriga püstolit, kaht padrunisalve kasutavat raskerelva, kuulikindlat kiivrit ning killukindlaid prille.

Teised üksused on nadimas seisus

Siseministeeriumi sisejulgeoleku poliitikaosakonna juhataja Lauri Tabur ütleb, et praegu ostab politsei igal aastal umbes miljoni krooni eest uut erivarustust. “Kui otsustada investeerida ühel aastal varustuse moderniseerimisse nii palju, kui meil tegelikult vaja on, tuleks seda teha mõne teise institutsiooni või politseinike sissetuleku arvelt,” märgib Tabur.

Samas pole politseinikel tema arust Kolgi nimetatud ülikalleid relvi vajagi, kui korravalvureil pole piisavat väljaõpet ja motivatsiooni. “Teisisõnu oleks miljonikroonine relv konstaabli 5000kroonise palgaga võrreldes tõesti luksuslik investeering!” Ka olevat Taburi kinnitusel Eestis hulk politseiasutusi, mille varustus on kümneid kordi nigelam kui K-komandol praegu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee