MUSTIKAD MUGAVALT KÄTTE: Kultuurmustikate korjamiseks ei pea mööda metsi trampima, nad ei määri suud ja kooki küpsetades ei muutu sodiks. Nelja-aastasele Markusele maitsevad mustikad niisama hästi kui tema emale Piret Paabuskile. (Aldo Luud)

“Kes mustikaistanduse rajamist paljuks peab, kasvatagu kümmekond “Northblue” põõsast oma lõbuks ja aia iluks,” ütleb Eesti Põllumajandusülikooli teadur Taimi Paal. Mustikaprojekti Eestisse tooja kinnitab, et lähema kümne aasta jooksul meil mustika ületootmist karta pole.

Ameerika päritolu “North-blue” põõsas sarnaneb noore mustasõstrapõõsaga, marja läbi-mõõt on 1,5-2 cm ja see maitseb nagu mustikas muiste, aga metsmustika aroomi koduaias kasvanutel pole. Peotäis musti-kaid suud ei määri, ka näpud jäävad puhtaks.

Hübriidsort “Northcountry”, mille marjad on metsmustika-test õige pisut suuremad, tunduvad eestlase maitsemeelele ülimagusad, kuid just sellest marjasordist on välisturg huvitatud.

Metsa talu rekordmustika-põõsas annab saaki 1,5 kg. Peretütar Piret Paabusk ütleb, et antotsüaniidid ehk taimsed pigmendid on need, millest oleneb mustikate määrduvus-aste. Tegemist ei ole mutantmustikatega, sordiaretuse käigus pole marjade geneetiline kood pea peale pööratud.

Peremees Are Roosvald kummutab müüdi kultuurmustikate üleväetamisest. “Na-gu üle doseerid, ei puitu mus-tikaistikute noored võrsed ja külm võtab need ära,” ei läheks Roosvaldi sõnul sellisele absurdile välja ükski mustikakasvataja.

Banaani asemel mustikaid

Juba vaaremad teadsid musti-kat kui laste parimat kõhurohtu. Rahvameditsiin õpetab, et mustikad aitavad nii kõhulahti-suse kui ka -kinnisuse korral.

Viimased 15 aastat on uuri-misinstituudid põhjalikult mustika raviomadusi uurinud. Mustikal on väga suur antioksüdantide sisaldus, seega pidurdavad just need marjad vananemisprotsesse, takis-tavad südamehaiguste ning vähkkasvajate teket. Pool klaasi mustikaid sisaldab niisama palju antioksüdante kui viis klaasi mis tahes teisi puuvilju.

Uurimistulemuste järgi tugevdavad mustikad veresoonkonda, nendest on abi saadud ka vereringehäirete puhul.

Piret Paabuski sõnul kutsutakse Jaapanis mustikat nägemise marjaks - neid soovitatakse süüa lühinägelikkuse ja väsinud silmade korral.

Lisaks marjadele on ravitoime ka mustikalehtedel - näiteks aitab lehekompress ekseemide puhul.

Mustikad contra Mustik

Kui Roosvaldid mustasõstra-istandusest mustikakasvatuse kasuks loobusid, oli peremehel viis eesmärki: uus kultuur ei peaks nõudma kallist tehnikat, sõnnikut ja pererahva pidevat kohalolekut. Peale selle peaks ta andma saaki, mida saab kergelt turustada ning mis tooks ka midagi sisse. Need viis tingimust on mustikakasvatamine ka täitnud ja mustikatest saab suuremat tulu kui Mustiku ja Puniku piima müügist.

“Tänavune aasta on Metsa talus esimene, kui ka pererahvas raatsib kahe suupoolega mustikaid süüa,” tunnistab Are Roosvald.

Metsa talus käiakse Mulgimaalt ja isegi saartelt mustikaistanduse rajamiseks tarkust saamas ning istikuid ostmas. Kes riski kardab, piirdub 10 istikuga. Paljusid teeb ettevaatlikuks esimese saagi ootus: kes ütleb, milline on elu Eestis kolme aasta pärast.

Mis juhtub siis, kui mustikakasvatajaid ühel hetkel liiga palju on? Peremees tunnistab, et temal seda hirmu pole, praegu on nõudlus mustikate järele kümneid kordi suurem kui mustikaprojektiga kaasatud marjatalud toota jõuavad.

“Annaks jumal, et mustika-kasvatajaid juurde tuleks!” kinnitab ka projekti vaimne ema Taimi Paal. “Seda me tahamegi, et müüdav kogus oleks suurem. Välisturule minekuks oleks vaja 20-30 tonni mustikaid. Kilo- ja kastikaupa ei ole võimalik Soome ega Austraalia turule minna.”

Varesekraaks ja võrkaed

“Mustikakasvatusega saab hakkama ka linnakividel kasvanud inimene, vähemalt oma tarbeks,” kinnitab Piret Paabusk. Ja kuigi esimesed aastad on tema sõnul rasked, lähevad edasised 6-7 juba lihtsamalt.

Erinevalt maasikakasvatu-sest kulub esimese saagini 3-4 aastat. Ka nõuab mustikaistanduse rajamine teatud kapitali olemasolu. Siis tuleb arvestada põuda, nagu on tänavu ja mis küpsetas ära tuhanded mustikaistikud. Ja eesti talve: kui mustikapõllul pole võrkaeda ümber, teevad jänesed ja kitsed istanduses puhta töö.

Kui kõik hästi läheb ja marjad kolmandal aastal okste küljes, peljake vareseid. Metsa talus on suleliste hirmutamiseks paigaldatud Inglise päritolu varesepeleti, kus iga kaheksa minuti järel kostab vareste hädakisa. Võigas kraaksumine tekitanud kohalikes lindudes stressi.

Are Roosvald kinnitab, et mustikas maitseb lindudele ülihästi. Tal on selleteemaline naligi - kuidas kaitsta punase sõstra istandust lindude rüüste eest? Vastus: rajada lähedusse mustikaistandus, siis söövad linnud ainult mustikaid ja punast ei puutu.

Kellele kultuurmustikas ei meki (raha maitse on asjal man - kilo maksab 25-50 krooni), sellele jääb võimalus metsas suu mustikaseks süüa ja neid paar peotäit talveks kuivatada.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis