Elu

Kõige paremini maitsevad suvel okroška ja keefirisupp 

Kaire Kenk, 29. juuli 2002, 00:00
JÄTKUB TERVEKS PÄEVAKS: Tallinna vene restorani Klafira ettekandja Tatjana on ise andunud kaljasupi fänn. “Palavate ilmadega pikki päevi tehes on see tihti mu ainus lõunasöök. Ja rohkem ei tahagi,” kinnitab neiu. Andres Treial
Eesti perenaised hindavad läti köögist üle võetud keefiri-külmsuppi, kuid ka taldrikutäis külma kaljasuppi ehk okroškat on suvisel toidulaual igati maitsev ja kosutav.

Tallinna vene esindusrestoranis Troika okroškat praegu menüüs ei ole. “Oleme seda suppi mitu aastat menüüs hoidnud, aga inimesed kas ei oska või ei taha okroškat tellida. Sellest on muidugi kahju, okroška on vene köögile väga iseloomulik roog ning suvisel ajal täiesti asendamatu,” kahetseb restorani peakokk Frank Kolde.

Okroškat on vene köögis tuntud aastasadu - piima ja liha hoiti vene taluperedes pühadeks, pealegi ei säilinud need suvel palavaga kuigi hästi. Kalja sisse võis aga panna kõike, mis hamba all just ei liigutanud. Pealegi hoidis kaljasupp peaaegu terve talve ühekülgset toitu söönud taluinimese tervise korras. Entsüklopeedia Russkaja Kuhnja andmeil võib kõige tervislikumaks suvetoiduks pidada sorbi rahvusrooga - kodujuustu värske kartuliga. Vene aedviljaokroška rohke maitserohelise ja munaga võib vitamiinide ja mineraalainete sisalduse poolest selle roaga võistelda. On ju roheline kraam inimesele äärmiselt vajalik - klorofülli molekul selles erineb inimvere hemoglobiini omast vaid ühe aatomi võrra. Ka kergesti seeditavad hapupiim ja keefir on suvekuumuses, kui inimese organism niigi täistuuridel töötab, asendamatud - ühe tunniga suudab inimene omastada 30 protsenti täispiimast, hapendatud piimatoodetest aga 90 protsenti.

Vene köögis üle saja külma suvesupi

Vene köögist on teada üle 100 külma suvesupi retsepti. Eristatakse kaljasuppi ehk okroškat, külma peedisuppi ehk svekolnikut, külma tomatisuppi ehk holodnikut jne. Vaid üks vene talupojakultuuris väga levinud kaljasupp - botvinja, mida Russkaja Kuhnja tituleerib lausa vene külmsuppide kuningannaks, on praeguseks unustusse vajunud. Ilmselt ei meeldi 21. sajandi inimestele üks selle komponente - peenestatud peedilehed. Tänapäeval valmistatakse botvinjat Venemaal peamiselt kevaditi, kui tärkavad värsked spinati- ja hapuoblikalehed.

Huvitaval kombel polnud okroška veel 19. sajandi alguses mitte eelroog, vaid hoopiski sakuska - tollal ei valmistatud magusat, vaid haput leivakalja, ning sellest valmistatud suppki mõjus söögiisu suurendavalt. Ka tänapäeval soovitatakse õiget okroškat valmistada hapust või magushapust kaljast.

Komponendid kindlasti kali ja munad

Klassikalisse vene okroškasse käivad peale kalja ka kartul, kurk, sibul ja keedetud munad. Samuti võib supile lisada seeni, liha ja kala. Vanas vene köögis lisati kaljasupile kindlasti hapukapsast, aga ka hapupiima või kurgisoolvett.

Tänapäeva vene perenaised kasutavad kalja asemel sageli hapupiima või hapukoort, ka klassikalisele kaljasupile lisatakse sageli paar supilusikatäit hapukoort. Okroškat võib serveerida kahel viisil. Taimeõli, soola, suhkru ja sinepiga maitsestatud kalja võib valada supi koostisosadele, aga paljudes vene kodudes tuuakse samal viisil maitsestatud kali ning hakitud juurvili lauale eraldi tirinas. Õppinud vene kokk lisab okroškale lauale toomisel alati tükikese jääd.

Retsepte
Valik külmi suppe
Klassikaline vene okroška

Vaja läheb 3 l kalja, 800 g keedetud veiseliha, 250 g sibulapealseid, 500 g kurki, 5 keedetud muna, 400 g hapukoort, suhkrut, sinepit, soola, tilli ja petersellilehti.

Lõika külm keedetud veiseliha ja kooritud kurgid väikesteks kuupideks või peenteks ribadeks. Pese sibulapealsed, haki peeneks, lisa veidi soola ja hõõru mahla eritumiseni. Koori ja haki munad. Lisa koor, sibulapealsed, sinep ning maitsesta suhkru ja soolaga. Vala peale külm kali, lisa liha- ja kurgitükid ning hakitud maitseroheline. Serveeri hästi külmana.

Saksa värske kurgi supp

Vaja läheb 1 l keefiri, 100-200 g hapukoort, 2 keskmist avamaakurki, 2 keedetud porgandit, 200 g praeliha.

Tükelda kurk, lõika liha kuubikuteks. Sega ained, maitsesta ja hoia külmas. Serveerimisel lisa supile veidi sidrunimahla või värskeid peenestatud melissilehti.

Köögiviljaokroška

Vaja läheb 3 l kalja, 800 g noori värskeid kartuleid, 250 g porgandit, 250 g kaalikat, 250 g redist või suverõigast, 300 g sibulapealseid, 600 g värsket kurki, 300 g hapukoort, 5-6 keedetud muna, suhkrut, sinepit, soola ja maitserohelist.

Lõika väikesed porgandid ja kaalikas ratasteks või väiksemateks tükkideks. Hõõru hakitud sibulapealseid soolaga kuni mahla eraldumiseni. Lõika redised või suverõikad väikesteks kuupideks. Sega köögiviljad läbi ja vala peale suhkru ja sinepiga maitsestatud kali. Lisa hakitud muna ja maitseroheline. Hapukoor serveeri eraldi. Soovi korral võid lisada pisut mädarõigast.

Kirju supp Gefiluse hapukoorega

Vaja läheb 800 g vett, 2 porgandit, 1 väike lillkapsas, 100 g rohelisi herneid, üks muna, 100 g Gefiluse hapukoort, 2 keskmist värsket kurki, kimbuke tilli, peterselli, soola ja pipart.

Lõika porgand kuubikuteks, tükelda lillkapsas, keeda koos hernestega soolaga maitsestatud vees pehmeks, jahuta. Lisa hapukoor, veidi suhkrut, kuubikuteks lõigatud värsked kurgid, hakitud keedumuna, roheline sibul, till, petersellilehed, mõni tilk sidrunimahla.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee