Ilm ja loodus

Looder laiskkull ja usin ketrajalind 

Arne Ader, loodusemees, 22. juuni 2002, 00:00
JUUNIKUINE ÖÖSORRIMAASTIK: Sellest uduga täitunud rabast on öösorride lauluvurin lahutamatu. Arne Ader
Raba- ja nõmmemännikute suveöös lendab ringi üks vahva lind, kelle tegemiste kohta on legende ja uskumusi vaat et rohkem kui tõsiteaduslikke kirjatöid. Linnuteadus kutsub seda valgete ööde viirastust öösorriks, aga rahvapärimusel on tema jaoks nimesid tervelt trobikond.

Ta on loodrist laiskkull, kes ei ehita pesa ja magab maha imekaunid suvepäevad. Ta on ka usin ketrajalind, kes täidab vokivurinaga kõik juunikuised videvikutunnid.

Uskuge, olen nähtamatu!

Just selline on öösorri lühike ja kõigutamatu lipukiri, mis saadab männikoorekirjut lindu kogu elu. Ja kes seda oskakski öelda, mitmel korral ollakse samblikukirjul nõmmel hauduvast öösorrist vaid meetri kauguselt möödunud? Või mitmel puhul on murakalistel jäänud nägemata rabamännil lösutav öösorr?

Suveöistel maanteedel teeb aga öösorride enesehinnang vea, mis maksab neile mõnikord ka elu. Öisel putukajahil armastavad sorrid peatuda lagedal maal, sealhulgas maanteedel. Iidse harjumuse kohaselt mängivad nad sealgi peitust, tõustes lendu vahetult autorataste eest.

Siiski on autojuhtidel küllaga võimalusi kokkupõrkeid öösorriga vältida. Tuledevihus paistab ju öösorride punase foorina helendav silmapaar juba kaugelt. Nii et võtkem siis hoogu maha! Või veelgi parem - peatugem, võib-olla on just siin sobiv võimalus nautida öösorri laulu.

Väsimatu ketraja

Juunikuist videvikku läbiv öösorride lauluvurin sarnaneb häälega, mis tekib voki ketramisel. Sellepärast ongi öösorr usin ketrajalind. Eesti rahvas on leidnud isegi väsimatu linnu laulupausidele veenva põhjenduse - nende ajal panevat ketraja lõnga uude haaki. Just vahepauside ajal kuuleme vahel ka omapärast piitsaplaksatust, mida mängulennul öösorri-isand tekitab tiibu selja kohal kokku lüües.

Öösorrid on osavad lendajad. Teisiti ei saagi, sest sarnaselt nahkhiirtega peavad nad öist jahti putukatele. Öösorri pikad pistrikutiivad, millega saab sooritada äkilisi pöördeid ja pisikese noka tagant kõrvuni laiaks avanev suu tagavad linnu edu saagi tabamisel. Sorrid ei põlga pikki õhulende, nende jahimaad ulatuvad pesapaigast kuni kuue kilomeetri kaugusele.

Troopikaööde maaletooja

Põhjamaade öös ketravad öösorrid on tuntud kogu Euroopas, Aasias ja Aafrikas, nende lähedasi sugulasi elab ka Ameerika mandril. Meie öösorr on siinmail öösorriliste seltsi ainuesindaja, mujal maailmas on temataolised pigem ikka sumedate troopikaööde elustajad. Võib siis ka öelda, et valgeid suveöid lauluga täitev öösorr on seega troopikaööde maaletooja Põhjamaades.

Öösorride laulus on kogu maailma rahvad leidnud palju inimmeeli köitvat. Kui öösorr just vokiratast ei keeruta, lüpsab ta võib-olla kitsi - linnu vene-, saksa- ja ladinakeelne nimi viitavad just sellele. Mõnes kandis lööb ta jälle kassi kombel nurru. Ja teisal laseb sorinal tulla kui hobune, siit heale lapsele nimeks veel hobuseorel. Aga vokivurinaga aitab öösorr ammuseid aegu meelde tuletada ka nüüd, kui vokid igapäevaelust on kadunud.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee