Eesti uudised

Kroon tõi kauba poodi tagasi 

Allar Viivik, 20. juuni 2002, 00:00
TOOP ÕLUT: Pudel õlut maksis 10-20 rubla, hiljem 1-2 krooni. Praegu keskmiselt 10 krooni.
“Krooni tulek ja vahetuskurss olid julmad,” meenutab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Ometi muutis oma raha eestimaalaste elu täielikult, sest kõik poeletid said üleöö kaupa täis ja ostutalongid sai prügikasti visata.

1992. aasta varasuvel polnud rublapoodides müügil ei teekanne, käekelli, tolmuimejaid ega veel kümneid vajalikke asju. Skisofreenilises ostupalavikus oli kõik vähegi kõlblik lihtsalt ära ostetud.

Marje Josing mäletab hästi juunipäeva, kui ainsad Viru tänava riidekaupluse esemed olid müüjal seljas ning seintel ja lettidel haigutas tühjus. “Kaupluses polnud ühtegi asja, mille järgi oleks saanud arvata, millega seal kaubeldakse,” naerab Josing.

Samasugune pilt avanes kümme aastat tagasi ka enamikus toidukauplustes - letid oli tühjad ja vitriinid puhtaks küüritud. Kaupa sai tegelikult osta küll, ent ainult talongide eest. “Suhkur, viin, tikud, sokid, seep, pesupulber, suitsud,” loetleb ta toonast talongikaupa.

Peale riigikaupluste olid komisjoni- ja valuutakauplused. Esimestes müüdi põhiliselt Ameerikast, Taiwanilt ja Türgist vahendatud ning enamasti võltsitud kaupa. Valuutapoed müüsid aga kõike, mida hing ihaldada oskas, ent selleks pidi olema dollareid või markasid.

Kui kroon 20. juuni varahommikul kehtima hakkas, ei tormanud rahvas ometi ummisjalu poodidesse. “Kroone oli väga vähe, iga ostu kaaluti ja uuriti hoolega,” mäletab Josing.

Poeletid olid nõiavitsa väel kauba all lookas ning valuutapoest võis lihtnegi inimene endale üht-teist juba lubada.

Josingu kinnitusel oli kõige suurem inflatsioon krooni tulekuks õnneks juba seljataga ja see päästis uue raha kiirest kukkumisest. Esimene suurem hinnatõus tabas eestlasi 1988-1989. aastal.

Krooni eel tõusid hinnad iga kuu ja lõpus lausa iga päev. Kõige suurem hinnatõus oli jaanuaris, kui kõik hinnad kahekordistusid. Enne seda püsisid vähemalt toiduainete hinnad üsna paigal.

“Suur piimapudel maksis 46, leib 20 ja kohupiimapakk 33 kopikat,” meenutab Josing.

Esimesel krooniaastal tõusid hinnad umbes kaks korda. Kummalisel kombel oli 1993. aastal näiteks piim leivast kallim. Praegu maksab piimaliiter 8 krooni 30 senti ja leivakilo 14 krooni.

“Elu on kümne aastaga vähemalt kakskümmend korda kallinenud,” võtab Marje Josing Eesti vabariigi krooni kümneaastase ajaloo kokku. Seda põhjendab ta arstiabi ja toiduainete kallinemisega.

Hinnad ja palgad enne ja pärast rahareformi

Võsu saia kilo maksis 22 rubla ja 62 kopikat, hiljem 1 kroon 75 senti. Praegu 16 krooni 73 senti.

Piimaliiter maksis 10 rubla ja 64 kopikat, hiljem 1 kroon ja 40 senti. Praegu 8 krooni ja 30 senti.

Kilo Atleedi juustu maksis 130 rubla, hiljem 15 krooni. Praegu 78 krooni.

Kilo Lastevorsti maksis 75 rubla, pärast reformi 8 krooni. Praegu 46 krooni.

Võikilo maksis 175 rubla, hiljem 20 krooni. Praegu 46 krooni.

Pool liitrit viina maksis 75 rubla, hiljem 7-8 krooni. Praegu kõigub viinahind 40 ja 110 krooni vahel.

Värske räime kilo eest küsiti 10-11 rubla, hiljem kroon ja 50 senti. Praegu 10-11 krooni.

Kartulikilo eest küsiti 11 rubla, hiljem kroon ja 40 senti. Praegu kuni 14 krooni.

Suhkrukilo maksis 70 rubla, hiljem 7-8 krooni. Praegu 10 krooni.

Poolekilone kohvipakk maksis keskmiselt 600 rubla, pärast reformi 70 krooni. Praegu 60-80 krooni.

Loomaaeda pääses 80 sendiga

Tallinna ühissõiduki piletitalong maksis 20 senti ja kuukaart 8 krooni. Praegu maksab talong 10 krooni ja kuukaart 190 krooni.

Tallinna-Tartu rongipilet maksis 4 krooni ja 80 senti. Nüüd peab täiskasvanu ülikoolilinna sõitmise eest maksma 70 krooni.

Tallinna loomaaia täiskasvanu pilet maksis 80 senti, laste, õpilaste ja üliõpilaste oma 40 senti. Praegu maksab täiskasvanupilet 34 krooni, õpilase oma 17 krooni.

93 bensiiniliiter maksis 20 rubla, hiljem 2 krooni. Praegu jääb bensiiniliitri hind 9 ja 10 krooni vahele.

Õhtulehe üksiknumber maksis 2 rubla, 20. juunil jagati lehte tasuta. 25. juuni Õhtulehe kaanehind oli 30 senti. 10 aastat hiljem maksab SL Õhtuleht tööpäeviti 7 krooni, nädalavahetuse number 9 krooni.

Ülikond maksis enne rahareformi 2200-4000 rubla, hiljem 200-400 krooni. Praegu saab Baltika ülikonna 500-1500 krooniga.

Meestekingad maksid 360-4700 rubla, hiljem 36-470 krooni. Praegu kõigub kingade hind 399-1600 krooni vahel.

Naiste suvekingad maksid 89-194 rubla. Praegu kõigub hind ABC Kinga kauplustes 299-1500 krooni vahel.

60vatised elektripirnid maksid 3-18 rubla, hiljem 2-4 krooni. Praegu umbes 4-5 krooni.

Neljaliikmelise pere toidukorv maksis 1992. aasta juunis 120 krooni 5 senti, praegu 691 krooni, üle kaheksa korra rohkem.

Keskmine brutopalk 1992. aastal oli 549 krooni. Kõige suuremat keskmist palka (1078 krooni) maksti finantsvahenduses ja kõige väiksemat (388 krooni) põllunduses ja jahinduses. Eelmise aasta keskmine palk oli 5510 krooni.

Keskmine vanaduspension oli 1992/1993. aasta vahetusel 229 krooni. Mullu oli keskmine vanaduspension 1552 krooni.

Konkjunktuuriinstituudi, statistikaameti ja firmade andmed

Esimesed krooniostud

Rein Kilk, ärimees

“Selle päeva puhul lubasin endale ühe kilo banaane. Neid müüdi kaubahalli taga mingisuguses lavkas, hind oli 10 krooni ümber. Kindlasti soetasin ka teisi toiduaineid, kuid banaanid olid kõige tõsisem ost.”

Kaari Sillamaa, muusik

“Krooni esimesel päeval oli Bastioni aias heategevusüritus, millega kogusime raha haige Viljandi poisi Lauri toetuseks. Vaatasin õhtul korjanduskarpidesse kogunenud kroone ning valuutat. Viimase jõudsime siiski õnneks ära vahetada. Hinnad olid toona hirmsad: Eesti Ekspressi number maksis vist viis rubla ehk 50 senti. Esimene ost oli kindlasti mõni toiduaine, sest kõht nõuab alati oma.”

Jüri Pihel, telemees

“Krooni tuleku päeval ei jõudnud ma raha vahetada. Õhtul toimus Estonia Valges saalis d˛ässiöö, mida kandsid üle paljude riikide televisioonid. Olin seal koos abikaasaga, aga uut raha polnud. Laenasin siis sõber Sten Lukaselt 25 krooni, mis tundus olevat terve varandus. Värske kupüür oli aga nii armas, et ma ei ostnudki tol õhtul mitte midagi.”

Kaileen Mägi, majandusajakirjanik

“Olin siis 17aastane ja raha vahetada ei saanud. Kupüüre uurisin aga küll suure huviga, kuigi vanematel oli kroone väga vähe. Ja hinnad olid poodides sellised naljakad - mõni asi maksis vaid sente.”

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee