Elu

“Kahvel” lõpetab 

Helen Arusoo, 30. mai 2002, 00:00
 
Täna näeb TV3s viimast korda neli hooaega kestnud populaarset jutu- ja meelelahutussaadet “Kahvel”.

“Kahvli” eelkäija oli Soome MTV 3 üks kõigi aegade populaarsemaid jutusaateid “Hyvät, pahat ja rumat”.

“Formaat oli Soomest ostetud, “Kahvli” puhul polnud tegu jalgratta leiutamisega,” meenutab esimene “Kahvli” toimetaja Mihkel Kärmas. “Broadcasters Oy, kes saadet Soomes tegi, jagas siin alguses oma materjale. Soomlased käisid siin ja Kiur seal. Saate ülesehituses järgiti ka soomlasi: alguses intervjuu mingi prominendiga, siis eksperiment - järjestusega võin küll eksida - ühesõnaga teatud lahtrid, mis tuleb täita.”

Nagu “Kahvlitki”, juhtisid saadet “Hyvät, pahat ja rumat” just meessaatejuhid. Soomlaste saade püsis eetris “Kahvlist” kauem: viis hooaega (1992-1997), vaatajate arv ulatus 500 000ni.

“Kahvel” oli eetris neli hooaega (1998-2002), saatejuhtideks algusest peale Kiur Aarma ja Hannes Võrno. Esimesteks toimetajateks ja saate käimalükkajateks olid Epp Väljaots, Mihkel Kärmas ja Hannes Rumm, hiljem Ave Lepik ja Olavi Paide. Viimasel hooajal toimetasid saadet Tõnis Kahu ja Tiina Jõgeda. Re˛issööridest on saate ülesvõtmist juhtinud Masa, Maire Radsin ja Jaanus Nõgisto.

Üks skandaalsemaid saateid “Kahvli” ajaloos toimus 18. mail 2000, mil pornokuningas Aivar Palumäe poolt saatesse toodud lesbitüdrukud tegelesid otse-eetris pornograafiaga.

Jutusaade “Kahvel” on läbi aastate olnud TV3 populaarsemate saadete hulgas. Eelmise aasta oktoobris oli “Kahvel” TV3 saadete edetabelis 191 000 vaatajaga vaadatavuselt neljandal kohal. Saadet tootis OÜ Eetriüksus, mille üks omanik on Kiur Aarma.

Mihkel Kärmas, “Kahvli” esimene toimetaja

Kas “Kahvel” tuleks tõesti lõpetada?

Teoorias võiks ju jätkata - minu arust on neil tänaseni üsna korralikud vaatajanumbrid, aga tegijad on väsinud. Nad on ju ise öelnud, et ei taha enam. Läheb tüütuks teha ühte asja nädalast nädalasse. Pead kogu aeg kohal olema, otse-eeter ei andesta su puudumist. Minu teada on “Kahvlis” ka korra nii juhtunud, et üks saatejuhtidest puudus. Dublant asendas siis.

Usun, et isegi kui Hannes Võrno mingi saatega teleekraanile tagasi ei tule, siis Kiur Aarma tuleb kindlasti. Ta on andekas tegija ja nagu sündinud televisiooni jaoks. Olen kindel, et ta ei taandu ettevõtte juhiks - mida ta praegu ka on - ja produtsendiks, et ta tahab ikka ise oma näoga eetris olla.

Mis “Kahvlis” nelja aasta jooksul muutus?

Oma elurütmi tõttu ma “Kahvlit” pidevalt ei jälginud, küll aga nii palju kui võimalik. Minu meelest muutus midagi seoses taustatoimetajate vahetusega. Sellest hooajast tulid Tõnis Kahu ja Tiina Jõgeda. Teemade valikus oli märgata teatud muutust. Eelmine hooaeg oli nõrgem. Sel hooajal oli tunda uut hingamist.

Mõne Mihkel Kärmase toimetatud “Kahvli” kõrghetk?

Olin “Kahvlis” lühikest aega, enne esimest saadet kuu või kaks, kui me nullist pihta hakkasime ja hooaja alguses septembrist kuni oktoobri keskpaigani. Tolleaegne ETV peadirektor Toomas Lepp keelas mul kahes kohas töötamise, tegin toona vist saadet “Õhtune ekspress”. Ma ei mäleta kahjuks sedagi, mis esimeses “Kahvlis” toimus, küll aga tuleb mul hilisemast ajast, kui mind ennast enam “Kahvlis” polnud, meelde üks seik, mis iseloomustab otsesaate valu ja võlu. Ühe hooaja alguses olid saates elevandid. Üks elevant lasi saate ajal tohutu hunniku stuudiosse.

Samal hooajal juhtus neil üks suur äpardus ka. Üks õnnetu politseinik tegi otsesaates abieluettepaneku naisele, kes, nagu välja tuli, oli abielus. Selgus, et naine oli politseinikuga ainult hullanud. Saatejuhid kutsusid naise saatesse ettekäändega, et ta on võitnud mingi tarbijamängu. Memm pani miniseeliku selga, tegi näo pähe, tuli saatesse ja siis hops! armuke tegi abieluettepaneku. Naise abikaasa aga vaatas kodus teleri ees, lapsed ka. See oli päris valus lugu. Kordusest monteeriti see lugu välja. Saatejuhid käitusid väga sinisilmselt, uskudes politseiniku juttu ja meelitades naise saatesse. Juhtub igasuguseid asju.

Kui kaua “Pealtnägija” kesta võiks?

Üks aasta veel ja siis on kõik. Täpselt samadel põhjustel: võiks ju saadet teha teatud püsival tasemel aastaid, aga endal hakkab igav. Arvan, et vaatajad väärivad ka paremat ja uut taset.

Epp Väljaots, “Kahvli” esimene toimetaja:

Esimeses saates lasime ennustada, kui populaarne saade meil tuleb. Kutsusime saatesse teatri- ja telekriitiku Margot Visnapi ja ühe ennustaja.

Mõlemad rääkisid, Visnap saate kontseptsiooni lahates ja ennustaja silmi vidutades tulevikku vaadates, et tuleb mitme hooaja pikkune väga populaarne saade, üks kõige vaadatavamaid Eesti telekanalites.

Tegelikult eelnes esimesele saatele veel pilootsaade, mis toimus nagu peaproov ega läinud kunagi eetrisse.

Muidu oli kõik nagu päris, valgustus, heli, külalised.

Saatesse olid kutsutud Tiit Pruuli, kes rääkis oma Aafrika-reisist ja Kati Murutar, kes jutustas, miks ta endale püstoli muretses.

Pavel Ivanov, “Sputniku” (“Kahvli” venekeelne analoog ETVs) saatejuht

Mille poolest “Sputnik” “Kahvlist” erineb?

Venekeelne “Kahvli” variant ehk “Sputnik” sobib oma mudelilt - kollaa˛ inimestest, tegudest ja meelelahutusest - meie vaatajale väga hästi.

Meie eelis on see, et pakume venekeelsele publikule seda, mida kohalik vene trükiajakirjandus pakkuda ei suuda - head ajakirjandust.

Miinuseks on see, et me ei suuda raadiot ja trükiajakirjandust asendada. Vaataja pole lugude taustaga eelnevalt kursis, nagu seda on “Kahvli” vaataja.

Kumb on populaarsem, “Subboteja” või “Sputnik”?

Mulle tundub, et “Subboteja” on oma klounaadi tõttu populaarsem eestlaste seas. Ja “Sputnik” oma ajakirjandusliku poole tõttu popim venelaste seas.

Kas te ise vaatate “Kahvlit”?

Viimasel ajal ei saa seda teha, sest osaliselt pean vaatama teist meie toimetuse saadet “Unetus”. Olen vaadanud nii palju kui võimalik.

Kas “Kahvlist” on midagi õppida?

Väitlused on neil tugevamad, sest neil on ainest, millele debatt üles ehitada. Meil on seda raske pakkuda, sest vene vaataja ei tea isegi ühe poole seisukohtadest midagi. Samas võiks teha ühe märkuse: saatejuhid võiksid teiste arvamuste suhtes tolerantsemad olla, mitte enda arvamust peale suruda. Aga see on sõbralik nõuanne.

Kas “Kahvel” ja “Sputnik” on ka teemasid vahetanud?

On küll, meilt läks neile üle näiteks narkokoerte teema. Ja Eestis elavate vene rahvusäärmuslaste liikumise Kolovrat teema tuli neilt meile. Kajastasime seda erinevalt. “Kahvlis” taandus teema äärmiselt emotsionaalsele tasandile: Hannes küsis poiste käest, et kuidas te selgitate tavalisele eestlasele, et ta ei pea teid kartma, siis meis uurisime globaalsemalt probleemi, et mille eest nad võitlevad. Meie tahtsime sisu teada.

“Sputnikut” näeb vaataja 2000. aasta sügisest, kaua veel? Sõltub see vaatajanumbritest?

Ma pole näinud ühtegi vaatajanumbrit “Sputniku” ja üldse venekeelsete saadete kohta, mis paika peaks! Olen sügavalt veendunud, et kõik need numbrid on valed - täielik jama. Uuringud näitavad, et ainult 0,5 protsenti kogu elanikkonnast vaatab “Sputnikut”! Numbrid on liiga väikesed, sest keegi pole osanud neid reaalselt uurida. Ühe meie saate kohta saan ma hinnanguid suuremalt hulgalt inimestelt kui see 0,5 protsenti. Absurdne!

Meie ise plaanime saadet ühe hooaja veel kindlasti teha.

Indrek Pertelson, “Kahvli” sage külaline:

Et saatejuhtide Võrno ja Aarma tööd õiglaselt hinnata, peaksin vist nägema rohkem kui need umbes 15 saadet, mida vaadanud olen. Arvan siiski, et “Kahvel” täitis eriti alguses oma ühiskondliku miilitsa rolli hästi - pööras tähelepanu valukohtadele ja probleemidele. Reageeris kiirelt ja esitas vastaspoolte selgitused ja arvamused võrdselt. Viimastel aastatel aga mindi isiklikuks. Läbi saatejuhtide isiku hakati kõike parafraseerima. Saade kaotas natuke oma jumet, ei jäänud enam probleemikäsitluseks, vaid Hannese ja Kiuri arvamuseks - mis ajakirjanduse seisukohalt on ju kvaliteedi kaotamine. Isiklik edevus hakkas paljutki matma.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee