“Tütreke, usu, isa hakkab veel nägema!”

Üheksa kuud tagasi sattus pärnakas Vello (55) ühel sünnipäeval koos naisega jooma mürgiviina. “Võtsime vaid väikse tirtsu. Naine maitses korra ja talle tundus viin imelik, sülitas kohe välja. Tema tervis on kombes, mul nii hästi ei läinud. Olen nüüd pime, ainult kuskilt kaugelt kumab mingi valgus,” räägib Vello. Mees tunnistab, et esimesed kuud pimedana on olnud tema elu ühed hullemad. Siis tuli tasapisi leppimine teadmisega, et mõnda aega tuleb pimedana hakkama saada.

“Kui põrandat kuidagi näed, saad ka liikuda. Oma kodus ju kõik teada, kus miski asub. Ka koduümbruses saan tunde järgi liikuda. Minu päevade sisu on tegelemine tütrekesega.”

Pärast pimedaksjäämist tegi Vello kaheaastasele tütretirtsule kohe selgeks, et isa ei näe teda nii nagu ema. “Ta on mul terane. Sai kõigest aru. Nüüd võtab mul juba ise käest kinni ja viib kööki ja koos mängime õues palli. Lohutan teda, et tütreke, pole hullu: usu, isa hakkab veel nägema!”

Vello usub kogu südamest, et ühel heal päeval, niisama äkki nagu temalt nägemine võeti, see ka tagasi antakse. “Silmaarst ütles mulle, et ärge midagi lootke - nägemise kaotus olevat pöördumatu protsess. Aga mina ei usu seda. Käisin ühe sensitiivi juures ja mulle öeldi: nägemise taastumine on ainult aja küsimus. Et silmanärv kasvab juba tasapisi ja sensitiivi sõnul pole välistatud, et juba selle aasta lõpus võib mu nägemine paraneda,” kõneleb Vello. Tal on põhjust sensitiivi usaldada. Mõni aasta tagasi võttis too 20 minutiga ära meest pikki aastaid piinanud astma.

Vello, keda pärnakad mäletavad kunagise Vahtra baari heatahtliku ja sõbraliku baarimehena, on mures, et nägemispuude tõttu ei saa ta töötada. “Peale baaripidamise olen ma tegelikult ka päris hea plaatija. Kui ma natukenegi näeks, siis saaksin äkki ehitusel seda tööd teha,” ütleb ta. Vello pole kaotanud optimistlikku meelt. “Mul on pikk ja pull elu ära elatud. Mul on mitu naist olnud ja iga järgmine on olnud aina noorem ja ilusam. Kokku on mul viis last, kes omadega kenasti hakkama saavad,” kõneleb Vello. “Kui nüüd veel pisitütart ka kunagi oma silmaga näeks - ta nii armas. Mäletan teda titeajast, isegi esimesed sammud jõudsin näha.”

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul oli põrandaaluse napsi osa 2001. aastal 30-35 protsenti viinaturust. Riigil jäi saamata umbes 185 miljonit krooni aktsiisi ja 65 miljonit krooni käibemaksu.

Salaviina osa on kogu aeg vähenenud. Suurimad petukauba tarbijad on Kesk- ja Kirde-Eesti elanikud, kel vanust 30-49 eluaastat. Konjunktuuriinstituudi vanemteaduri Evelin Ahermaa väitel mõjutab salaviina müüki oluliselt riigi aktsiisipoliitika. “Viimati tõsteti kange alkoholi aktsiisi 1998. aasta lõpul. Seejärel suurenes plahvatuslikult ka salaalkoholi turg, kuid viimastel aastatel on alanud kahanemine,” selgitab Ahermaa. Riigiviina eelistamise peapõhjus on arvamus, et illegaalne alkohol on tervisele ohtlik, kuid viimast tarbitakse peamiselt odavama hinna tõttu.

Eesti suuruselt teise alkoholitootja Ofelia turustusfirma Havistra tegevdirektori Evald Pärni sõnul

pole salaalkoholinumbrites midagi üllatavat. Pärni sõnul oleks ainus mõistlik lahendus langetada kange alkoholi aktsiisi. “Paneb imestama, et kuigi poliitikud mõistavad tulumaksu langetamise positiivseid külgi, siis alkoholi puhul sellest aru ei saada.” Pärni kinnitab, et legaalsed tootjad ei saa oma hindu enam allapoole lasta. “Toodame niigi tasuvuse piiril, sest konkurents on väga tugev. Tegelikult läheb tootmine aeg-ajalt üle lausa heategevuseks,” arvab napsimüüja.

Uuringus küsitletud inimestest kinnitas mullu 86 protsenti, et nad salaviina ei osta, kuid harva tegi neist seda siiski 14 protsenti. 2000. aastal nimetas end salaviina ostjateks 18 protsenti ja mitteostjateks 82 protsenti. Küsitletuist 32 protsenti leidis, et salaalkoholi kättesaadavus on raskem. 42 protsenti arvas, et olukord pole muutunud.

Eelmisel aastal joodi Eestis EKI andmetel ühe elaniku kohta 8,4 liitrit absoluutset alkoholi. Koos salaviinaga peaks see näit ulatuma 9,4 liitrile. Võrreldes Läti ja Venemaaga, on lahja napsi tarbimine Eestis märgatavalt suurem kui kange joogi rüüpamine.