Kalevipoeg kohtu alla!

Valdek Kiiver, vaatleja 6. aprill 2002 00:00
0

Tartu Vabadussõja monumenti, mida enam siiski Amandus Adamsoni tehtud Kalevipoja kujuna teatakse, on üritatud peaaegu neliteist aastat taastada - seni küll edutult.

Kuid paljud autoriteetsed kunstiteadlased on läbi aegade arvanud, et kõnealune Adamsoni töö oli kunsti mõttes täielik läbikukkumine. Sellele hinnangule on sekundeerinud ka lihtrahvas, kes skulptuuri omal ajal kummuti otsa roninud sarvikuks kutsus.

Jättes kõrvale Adamsoni Kalevipoja n.-ö. füüsilised puudused, keskenduksin hoopis kangelasele endale. Kummaline, et teadaolevalt pole tänini keegi tõstatanud probleemi, et Kalevipoja näol on tegemist kriminaalkurjategijaga.

Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta teadupoolest jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud pahaaimamatu süüta saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki “kangelane” talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda.

Millega oli tegemist? Kuivas kohtukeeles - vägistamisega, mis kallutas kannatanu enesetapule.

Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna.

Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabab tupest mõõga ja - veri virtsas valusasti vastu silmi vendadele. Niisiis - purjuspäi, ehk raskendavatel asjaoludel toime pandud mõrv.

Nähes oma koletut tegu, mees põgeneb ega unusta seejuures kaasa haaramast kallist mõõka. Selle hinnas on varem kokku lepitud ja see ei maksnud mitte vähe. Eeposes seisab, et mõõga eest pakkus Kalevipoeg sepale tuhat vana taalrit, kakssada kuldraha, sületäie sõlgi, üheksa hüva hobust... Vähemale kraamile lisaks koguni ka poolt kuningriiki.

Selle kohta, et Kalevipoeg mõõga eest hiljem tasunud oleks, ei leidu eeposes sõnagi. Seega - vargus, millega pandi toime varaline kahju eriti suures ulatuses.

Soome jõudis Kalevipoeg teadupoolest ujudes. Tagasiteed ta enam samal ausal moel ette võtta ei viitsinud, vaid kaaperdas sadamas seisnud Tuuslari-taadi purjeka. Millist mõõtu kuritegu oleks praegusajal korraliku merejahi ärandamine, pealegi mõrva sooritamise tõttu politsei eest põgenedes, pole vist vaja hakata seletama.

Hiljem vendadega kodumaal kokku saades pajatavad mehed üksteisele oma seiklustest. Räägib oma käikudest ka Kalevipoeg - kuid mitte veriselt lõppenud riiust soome sepa õuel. Ega poolt sõnagi saarepiiga vägistamisest ja surmast. Seega - kuritegudest mitteteatamine.

Pole kahtlust, et tänapäeval ootaks eeltoodud tegusid korda saatnud isikut pikaajaline, kui mitte eluaegne vanglakaristus. Ja sellisele tegelasele tahab üks Tartu linnavalitsusega seotud rühmitus ausammast püsti ajada.

Tartu linnapea Andrus Ansipi juhitav monumendi taastamise komitee on langetanud lõpliku otsuse - Kalevipoeg tuleb!

Nüüd on muidugi omaette tore teema, kes skulptoritest magusa tellimuse endale saab.

Aastate eest anti töö Tartu kujurile Jaan Luigele, kes sellest mitu vähendatud mõõtudes mudelit jõudis valmis teha. Siiski langes Luik tellija silmis ebasoosingusse ning viimane jättis talle ka tehtud töö eest tasumata.

Miskipärast on seekord meepotist kõrvale jäetud ka Ansipi ihuskulptor Mati Karmin ning jäme ots on kätte mängitud hoopis Ekke Välile.

Oma osa noosist saab ka Endel Taniloo, kellele on antud skulptuuri pea modelleerimine. Ja keegi kolmas-neljas saab monumendi aluse ning viies-kuues haljasala üldkujunduse tellimuse. Ja keegi peab enda peale võtma ju ka vaese Kreutzwaldi minemapuksimise ning uuele kohale ülespaneku.

Aga et kogu krempel peab üldjoontes kuidagi sobituma ka vanameister Adamsoni etteantud mudeli raamidesse, siis - toredamat kompotti annab alles tõesti kokku keeta!