Eesti uudised

“Suur ja põlev objekt tuli idast ja kadus metsa taha.” 

Krista Taim, 16. märts 2002, 00:00
NÄGI IMET: “See oli selline piklik, üleni põlev asi, mis tuli sealt, kus päike tõuseb, ja kadus metsa taha,” kirjeldab salapärast lendavat objekti oma silmaga näinud Valdu Välimäe.Foto: Jarek Jõepera
Eile varahommikul kella viie paiku nägid kaks Kose vallas metsatööl olnud meest ebaharilikku helendust - hääletult kihutas üle taevalaotuse suur ja säraküünlana põlev tundmatu objekt.

Kose vallas metsatööd teinud Järvamaa mehed olid öises vahetuses ja veel tööhoos, kui üks neist märkas taevas ebaharilikku helendust - idakaarest põrutas läände põlev piklik imelik objekt ja kadus hääletult metsa taha.

“Ufo see ka ei olnud.”

Kolmas metsas olnud töömees magas soojakus ja jäi kordumatust vaatepildist ilma.

“Olen näinud, kui täht kukub. Aga midagi niisugust nägin esimest korda. Kui seda võrrelda tähe kukkumisega, siis see oli tähest paarkümmend korda suurem. Pealegi täht ei põle niimoodi... Tulesaba, mis tagant välja tuli, oli pikk ja põles heledasti... nagu keevitustuli. Aga nii valge see ka ei olnud, et oleks meid valgustanud,” kirjeldab Valdu Välimäe nähtut.

Mehed arutasid omavahel, millega võis tegemist olla, aga üksmeelele ei jõudnud. “Uve pakkus, et rakett, kuid mis rakett see selliselt lendab,” ei usu Valdu. “Ufo see ka ei olnud,” on ta veendunud.

Mehed tahaksid väga teada, mida nad tegelikult taevas nägid ja kas mõni teine samuti seda haruldast tulemängu nägi.

Haruldane vaatepilt

Helle Jaaniste Tartu Tähetornist usub, et tegemist oli kosmilise prügiga: kas siis meteoriiditüki, satelliitide või kosmosejaama tükkidega.

“Ega suurt vahet ole. Kui kosmilise prügi tükk on suurem, siis nimetatakse seda boliidiks (hästi hele meteoor - toim.),” selgitab Jaaniste ja lisab, et sellegipoolest on tegemist väga harva esineva juhtumiga.

Tema sõnul on Kose metsamehed esialgu ainsad, kes eile öösel taevas midagi ebatavalist märkasid. “Selliseid asju juhtub, aga mitte sageli,” selgitab Jaaniste.

Tavaliselt näevad inimesed langevaid meteoore; väiksemaid välgatusi võib vahel näha ühe tunni jooksul 10 korda. Mida suuremad meteoorid on, seda heledamad ja paremini nad Maal nähtavad on. Suuremad meteoorivood on kantud ka Tähetorni kalendrisse.

Harva esinevate boliidide kohta peetakse ülemaailmselt arvestust. Boliidid pole ohtlikud, sest enamasti põleb objekt või prügi enne täielikult ära, kui Maa peale jõuab.

Siiski on ajaloost teada, et nii mõnigi taevase päritoluga objekt on Maale prantsatanud ja palju kahju tekitanud.

“Meie Kaali järvgi on ju tekkinud meteoriidist. Viimane suurem oli Tunguusi meteoriit,” meenutab Helle Jaaniste.

Sarnane tulejutt

11. veebruaril 1976 nähti Elva kandis umbes sarnast nähtust kui nüüd Kosel ja vaatleja joonistas selle paberile. Objekt polnud ei hõõguv ega helenduv, vaid tumehall, nagu raud elekterkeevituse valguses. Eest ümar, ülalt pisut kumer, tahapoole kitsenev. Altpoolt oli keha valgustamata ja polnud nähtav. Siis sirutus keha tagant välja väga helendav saba, mille ääred olid sirgjoonelised. Saba esiosa oli kitsas ja väga hele, tagapool laienes ja oli veidi kahvatum. Saba keskosas vaheldusid violetne ja valge. Kahel korral süttisid saba keskosas sinised tähekesed nagu säraküünla sädemed.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee