Eesti uudised

Jutta Rabe jätkab meremehe salapärase surma uurimist 

Allar Tankler, 5. märts 2002, 00:00
VÄSIMATU: Skandaalne Saksa ajakirjanik Jutta Rabe uue sensatsiooni jälil.Foto: Tooms Huik (Postimees)
Saksa ajakirjanik Jutta Rabe kinnitab, et Estonia laevapere liige Kalev Vahtras mõrvati. Ta tugineb eelmise aasta mais peetud jutuajamisele narkokuritegude eest Soomes kinni istuva endise Estonia vahimadruse Silver Lindega, Turu haigla endise peaarsti vihjetele ja Kalevi abikaasa Ruth Vahtrase aastatetagustele intervjuudele.

Jutta Rabe saatis eile SL Õhtulehele oma versiooni Estonia meeskonnaliikme Sulev Vahtrase surmaga seotud salapärastest asjaoludest ja kinnitas telefonivestluses, et tegi Soome politseile avalduse palvega korraldada lisauurimine. Kalev Vahtras tapeti pärast laevahukust pääsemist, kinnitab Jutta Rabe.

Miks te alles nüüd mõrva uurimiseks politseisse pöördusite?

Mul oli andmeid ka varem, aga enne polnud põhjust mõrva kahtlustama hakata. Silver Linde tunnistuse sain eelmise aasta mais. Üritasin leida veel tõendeid ja helistasin Turu haiglasse ning rääkisin Antti Järskalaineniga, kes oli valmis rääkima, kuid ütles, et patsientide andmete kaitse seadus ei luba tal kuigi palju öelda. Ta soovitas pöörduda kohe politsei või Helsingi kohtumeditsiini instituudi poole.

Üritasin instituudiga vestelda kogu sügise ja talve. Palusin, et küsimusi esitaks ka üks Rootsi ajakirjanik, sest kartsin, et äkki nad ei taha mulle vastata. Kui ka talle keelduti midagi ütlemast, sai selgeks, et tuleb politseisse minna - neil on õigus arstidelt ja kohtumeditsiiniekspertidelt andmeid saada.

Mida salapärast on Kalev Vahtrase hukkumises?

Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist 28. septembril 1994 oli tema nimi päästetute kirjas. Kalevi abikaasa Ruth Vahtras otsis teisi laevapere liikmeid ja nemadki kinnitasid, et Kalev on Soomes Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Pärast pikki telefonikõnesid kinnitati hoopis muud: Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis oma abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad. Neid märkas ka Ruth, kelle sõnul oli tema meest piinatud ja pekstud. Kuid surmatunnistus nendib kiretult: uppunud Läänemeres. Seejärel palus Ruth Vahtras selgitusi Soome ekspertidelt, kes kinnitasid, et haavad võisid tekkida pärast uppumist, kui lained kandsid surnukeha rannakaljudele. Kuid see selgitus ei ole tõenäoline - Ruth Vahtrasele toodi tema mehe rõivad, mis olid terved, kuid verised. Võimatu, et kaljud vigastasid surnukeha, aga jätsid rõivad terveks. Sama võimatu, et uppunu rõivad on verised. Mulle kinnitas juba siis Estonia kokk Peeter Palgunov, et ta oli Vahtrasega samal päästeparvel. Neid sõnu kinnitab ka see, et Kalev Vahtrase nimi on Turu haigla ravialuste kirjas, mõõdetud oli tema temperatuuri, mis oli normaalsest madalam. See tundus kummaline ja meenus, kui viis aastat hiljem Silver Linde mulle rääkis, et oli Turus Vahtrasega samas palatis. Nad olid vestelnud. Vahtrasel ei olnud mingeid vigastusi. Siis oli Linde läinud otsima Viktor Psenitšnõid. Nad olid koos tagasi tulnud, et Vahtrasega kõnelda, kuid palatis teda enam polnud. Õde ütles, et Kalev oli viidud teise haiglasse. Linde oli sellest ka Ruth Vahtrasele rääkinud, kes vastas, et tema enam Kalevit ei otsi. Teda olevat ähvardatud ja nõutud, et ta uurimise lõpetaks. Läksin uuesti Antti Järskalaineni jutule, kellele meenus, et tõesti oli tahetud üks patsient kopteriga Rootsi viia, kuid ta oli näinud dokumenti, et see inimene hukkus enne kui kopter kohale jõudis. Järskalainen kahtles dokumendi õigsuses: nimelt olevat surnukeha ikkagi Rootsi viidud. See on kummaline, ütles Järskalainen mulle, miks pidi surnukeha kopteriga Rootsi viima?

On teil kahtlusi, kes või mis võis mõrva taga olla?

Ei, absoluutselt mitte. Minu arvates on lihtsalt väga imelik, et politsei ei võtnud juhtumit Ruth Vahtrase järelepärimiste alusel uurida. Ruth on mulle öelnud, et ta oli teinud Soome võimudele järelepärimisi, aga ta ei saanud kordagi vastust. Mul pole vähimatki aimu, miks pidi keegi Estonia laomehe tapma. Ma ei tea ka, kas ta oli midagi näinud või kuulnud.

Ruth Vahtras rääkis, et ta on teid mitu korda palunud uurimine lõpetada ega soovinud sel teemal midagi öelda.

See võib nii olla, aga selleks ajaks ei olnud see enam tema võimuses. Ma rääkisin temaga korduvalt, läbi tõlgi, esimest korda juba 1996. Sel ajal ta rääkis väga avalikult ja andis mulle ka materjale.

Aga ühele kohtumisele ta enam ei tulnud. Ma ootasin tunde tema kodu juures. Hiljem helistasin ja ta ütles, et ei taha minuga enam kohtuda, sest keegi oli teda ähvardanud.

Nii läksin ma Kalev Vahtrase ema juurde. Kalevi vend ja ema andsid mulle intervjuu, mille me ka videolindile salvestasime. Kalev Vahtrase ema mainis ka võimalikku põhjust, miks Ruth Vahtras võib-olla ei taha enam mõrvast rääkida: kindlustus võib kompensatsiooniraha ära võtta, kui Kalev tapeti. Sest sellisel juhul ei oleks ta enam Estonia katastroofis uppumise ohver ja kindlustusfirma oleks talle ilmaasjata maksnud.

Eelmisel aastal võtsin ma temaga uuesti ühendust ja rääkisin talle ka vahepealsetest arengutest ning Silver Linde intervjuust. Minu üllatuseks ta teadis seda kõike. Linde oli ka talle seda varem rääkinud, aga nad olid otsustanud sellest vaikida.

Ruth Vahtras ja mõni teine kannatanute sugulane on olnud väga kuri teie peale, et te oma uurimist jätkate. See tuletab tragöödiat meelde. Kuidas te sellistele süüdistustele reageerite?

Kuritegu on kuritegu. Vajadus tõde välja selgitada on nendest muredest olulisem. Ülejäänud maailmal on ka õigus teada saada, mis juhtus. Kui toimub mõrv, siis ei saa sugulased öelda, et me ei taha, et seda uuritaks. Kui minul või ka nendel, kellega ma rääkinud olen, on infot võimaliku kuriteo kohta ja me ei räägi sellest, siis oleks see omakorda kuritegu.

Avalduses politseile mainite ka Ruth Vahtrase käes olevaid Kalev Vahtrase surnukeha fotosid, millel on näha haavu. Kas olete neid fotosid näinud?

Ei ole. Aga ta mainis neid korduvalt ja nendest fotodest oli juttu ka ühes kunagises Eestis ilmunud ajaleheartiklis.

Eeltöö Estonia huku filmiks tehtud

Jutta Rabe sõnul areneb Estonia huku film juba iseenesest. “Eelmisel aastal oli meil vaja selguse huvides teha mõningaid muutusi stsenaariumisse ja need on just neil päevil valmis saanud. Paljud inimesed ei saanud sü˛eest aru ja me arvestasime seda kriitikat ja lihtsustasime seda pisut. Nüüd oleme valmis edasi minema. Lõplike näitlejate nimekirjaga oleme valmis avalikkuse ette tulema tõenäoliselt paari kuu pärast,” selgitas Rabe.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee