Eesti uudised

Üks rikkamaid eesti naisi Mai Kaarepere saab emaks 

Katrin Pauts , 18. veebruar 2002, 00:00
SELTSKONNADAAM: Foto pärineb veel sellest ajast, kui Mai Kaarepere koos Reinuga oli kõigi Eestis korraldatavate vastuvõttude hingeks. Arhiiv
“Olen väga õnnelik. Minu elu on jõudnud ilusasse ja heasse faasi - ootan last ja olen erakordselt rõõmus,” kinnitab Tartu Kommertspanga asutaja ja omaniku Rein Kaarepere lesk Mai Kaarepere.

Lapse isast rääkides on Mai Kaarepere napisõnaline: “Ma ei soovi sellest rääkida.” SL Õhtulehe andmeil on isa avalikkusele tundmatu tagasihoidlik noor mees.

34aastane Mai Kaarepere on naine, kes ei ihka oma varandust afišeerida. Ta töötab Krenno aktsiaseltsis Tallinna nn. Tornimäe maja (Tartu maantee 14) neljandal korrusel varalahkunud abikaasa sõbra ja äripartneri Tõnu Laagi kõrvalkabinetis, sõidab Toyota d˛iibiga ja teeb oma äriotsuseid. Esialgu oli just Tõnu Laak tema põhinõuandja. “Rahaasjus nõustas teda peaaegu kogu Hansapanga tipp,” täpsustab Rein Kaarepere hea tuttav, majandusajakirjanik Marica Lillemets. “Pärast Reinu surma ei olnud äriasjad veel Mai võimuses ja tänu Reinu sõpradele on ta kindlasti palju õppinud.”

Pärast südamehaige ja kohtuprotsessidest piinatud Rein Kaarepere äkksurma 1998. aasta jaanuaris on Mai avalikkuse eest edukalt kõrvale hoidunud. “Mai huvi on, et temast ei räägitaks kui väljapaistvast persoonist. Seda enam, et ta end selleks ei pea. Üldise arusaama kohaselt ei ole Mai avaliku elu tegelane,” arvab Tõnu Laak. “Teise inimese rahakotis sorida ja teda rikkaks või vaeseks kvalifitseerida on tinglik. Mida ma Mai kohta saan öelda: ta on tõesti väga rikas inimene just oma vaimu ja kultuurilembuse poolest.”

Mai Kaarepere hobid on kunst, raamatud ja teater. Teda peetakse kinniseks inimeseks, tal on vähe, aga truud sõbratarid.

Riietuses ajas oma liini

Tiina Jõgeda kirjeldab oma raamatus Mäo teeristis hääletavat krunnikeeratud punaste juustega ja ruudulises pihikseelikus tütarlast, kelle kõrval Rein Kaarepere oma Audi peatas. Nii kohtas Heino Elleri Tartu muusikakooli lauluõpilane Mai Kuorti tosin aastat tagasi oma saatust. Mai (siis veel Kuorti) oli tutvudes 23, Rein Kaarepere 36.

Mai kursusevend Elmar Pool meenutab, et Mai oli pärit talust. “Kooliajal oli ta väga korralik, lõuapoolik ei olnud, seltskonnahing ka mitte. Selline keskmine tütarlaps lihtsalt. Riietuses ajas mingit oma liini.”

Oma uue tuttavaga, pankuriga ta koolis ei kelkinud. “Eks natuke oli aru saada, et temas oli sel ajal midagi teistmoodi,” meenub Elmar Poolile. “Noh, ega ta ära küll ei põlanud kedagi... poiss-sõpru või nii. Kuna ta aga ühe sõbrannaga kogu aeg ninapidi koos oli, ei olnud poistel talle juurdepääsugi!

Hiljaaegu oli meil kokkutulek ja siis nägin Maid jälle. Ta oli väga asjalik. Õudselt asjalik! Nagu mingi ametnik või selline. Kohe aru saada, et miski on muutunud.”

Mai Kuorti abiellus Rein Kaareperega mitu aastat hiljem, 12. augustil 1995. Temast sai Reinu teine naine, ta jäi mehe kõrvale ka siis, kui Tartu Kommertspank kolinal põhja läks. “Olime nagu pidalitõbised, tuttavaid jäi äkki väga väheks,” pihtis Mai Tiina Jõgedale raamatuintervjuud andes.

Valulikust pikkade kohtuprotsesside ajast on pärit Mai Kaarepere ajakirjanduskartus. “Toona kirjutati ju igasuguseid asju, kõik ei olnud alati õige ega kontrollitud,” möönab Tiina Jõgeda. “Reinu naisena nägi Mai toimuvat hoopis teistmoodi kui lehed kirjutasid. Rein aga nautis ajakirjanikega suhtlemist, neil oli seetõttu ka, noh, mitte nägelusi, aga Mai tegi Reinule etteheiteid: ei ole vaja ajakirjandusega suhelda, head sealt ei tule!”

Mai pole ajakirjandusele tänini andestanud, intervjuusid ega kommentaare ta andma ei kipu.

Sisimas sitke naine, kes saab mida tahab

Jõgeda tunnistab, et kuigi raamatu idee Maile meeldis, oli talle siiski raske läheneda. “Rein suri 1998. jaanuaris, “Saldo” ettevalmistusi hakkasin aga juba veebruaris tegema.

Mai umbusaldus oli päris suur - olin ju samuti ajakirjanik, pealegi väljaandest, mida ta eriti ei sallinud. Eesti Ekspress kirjutas Rein Kaareperest küllaltki mustas toonis. Sõbrannasid meist ei saanud, aga eks ta võttis ennast kokku ja suhtles.”

Külalist vastu võttes keetis Mai kohvi ja üsna varsti avastas Jõgeda temas vahetu ja südamliku inimese.

“Mai on loomulik punapea, tal on kõik punapea iseloomujooned,” rõhutab Jõgeda. “Välispind on küll hästi soe ja sõbralik, aga sisimas on ta väga sitke naine, kes saavutab kõik mis tahab.”

Ainar Ruussaar kinnitab, et aval suhtleja Rein Kaarepere ei kippunud Mai kohta sõnakest poetama. “Saime küll hästi läbi, kuid mitte kunagi - never ever! - ei rääkinud Rein oma kodusest elust. Üks seik siiski meenub, sest tundus tookord absurdsena. Keset hommikust nõupidamist ütles Rein äkki: kurat, raha on täitsa otsas, pidin Mai käest võtma. Mina mõtlesin: kuidas? Kaareperel raha otsas, tule taevas appi!” Kuid see oli ka ainus kord, kui Rein Mai kohta suu lahti tegi.

Armastus muutis kogu elu

Abikaasa surmast kuulis Mai autoraadiost. “Ta oli masenduses ja leinas siiralt. Varandusel nende suhe küll ei põhinenud,” hindab Rein Kaarepere eluloo “Saldo” autor Tiina Jõgeda.

“Olen teda tundnud igasugusena. Äsja muusikakooli lõpetanuna ja õnneliku juhuse tõttu Reinuga abiellununa,” sõnab Marica Lillemets mõtlikult.

“Kindlasti on kogu tema saatuse määranud kohtumine Reinuga. Usun, see tutvus ja abielu tegi Maist väga kiiresti täiskasvanud inimese. Kui ta poleks Reinuga kohtunud, kui temast oleks saanud muusikaõpetaja, siis... Ma ei tea.

Mai Kaarepere on mitmekülgsete huvidega naine. Aasta pärast Reinu surma sai seni reserveeritud kontoridaami meenutanud Mai Kaareperest nooruslik naine - ta lõikas juuksed lühikeseks ja hakkas moekamalt riides käima. Palju aega ja energiat on ta pühendanud oma maamaja korrastamisele. “Oleme Maiga teretuttavad, sest meie suvekodud on lähestikku,” mainib Ainar Ruussaar. “Nii kohtume aeg-ajalt Vihula rannas, kus ta oma koera jalutas.” Rein Kaarepere suur must dogi elas peremehe üle, ent kui koer umbes aasta eest teise ilma läks, kurvastas Mai väga.

Igal aastal tähistab Mai pulma-aastapäeva.

“Ta korraldab Reinu mälestuseks ja nende armastuse kiituseks väikest era-muusikafestivali, kuhu kõik enda ja Reinu sõbrad kokku kutsub ja kus esinevad Eesti paremad d˛ässbändid,” teab Lillemets. Oma saatuse loojat ei unusta Tuhkatriinust printsessiks tõusnud Mai Kaarepere tõenäoliselt kunagi.

Mai Kaarepere varandus ulatub üle 100 miljoni krooni

SL Õhtulehe andmetel on Mai Kaareperel varandust veidi üle 100 miljoni krooni.

SL Õhtuleht ei julge teda kõige rikkamaks Eesti naiseks siiski pidada, sest teda ohustavad nii Hansapanga aktsiatega kapitali kogunud Tiina Mõis kui ka Balti Laevaremonditehase osanik Galina Aleksandrova.

Pärast Reinu surma 8. jaanuaril 1998 ei jäänud ühe Hansapanga asutaja kogu raha, aktsiad ja kinnisvara abikaasale. Heldekäelise päranduse said kõik Reinu omaksed.

Mai Kaarepere on AS Krenno aktsiate ainuomanik. Krennole kuulub 151 354 Hansapanga aktsiat, mis kurssi arvestades on väärt ligikaudu 30 miljonit krooni. Peale Hansapanga aktsiate on ta raha paigutanud teistessegi likviidsetesse väärtpaberitesse. Spetsialistide hinnangul mitte üle 20 miljoni krooni.

Mehe surmast üle saades müüs Mai abikaasa loodud väikese meediaimpeeriumi. Rein oli enne surma saavutanud kokkuleppe müüa osalus telejaamas TV3. 1998. aasta alguses jäi tehing mõistetavatel põhjustel mõneks ajaks katki. Pärast leina suutis tasapisi osavaks ärinaiseks saanud Mai TV3 osaluse abikaasast soodsamatel tingimustel maha müüa. Ostja oli praegune telejaama põhiomanik, Skandinaavia meediahiiglane Modern Times Group. Mai teenis tehinguga umbes 20 miljonit krooni.

1998. aasta varasuvel müüs ta Sõnumilehe Norra firmale Schibsted. Tehing tõi Maile umbes 20-23 miljonit krooni.

Uue omaniku leidis ka Reinu loodud Eesti Ajakirjade Kirjastus. Ostja - Schibstedile ja Heldur Tõnissonile kuuluv Eesti Meedia. Kohaliku meediagrupi käe all jätkasid esialgu ilmumist Favoriit, Eesti Naine, Pere ja Kodu, Tervis, Stiina ja eesti- ning venekeelne Stiil. Meediaspetsialistide sõnul võis Mai ajakirjade eest teenida 5-10 miljonit krooni.

Reinu ja Toomas Lepa 50:50 loodud telesaateid tootvas Meediapressis müüs esimesena oma osaluse ETV direktoriks siirdunud Lepp. Ostja - AS Filmimehe juht Raivo Lugima. Aasta pärast Reinu surma kasutas Lugima aktsiate eelisostuõigust ja konkurente eemale surudes ostis ta Mailt Meediapressi 50%. Makstud hinda Lugima ei avalikusta. “Summa oli päris suur, kuid kindlasti jääb see alla 10 miljoni,” lisab Lugima.

Koos viieteistkümne osanikuga on Mai Rocca al Mare kooli omanik ja asutaja. Eestlastest koolipapade koguinvesteering oli 80 miljonit. Praeguse seisuga kool raha tagasi ei too.

Tõnu Laagiga kahasse on nad Tallinna kesklinna Tornimäe maja (Tartu mnt. 14) omanikud. Seal on ka Mai Kaarepere büroo.

Mai Kaareperele kuulub hiiglaslik Nõmme maja ja mitmemiljonilise remondi läbi teinud Lääne-Virumaa suvekodu. Pool aastat tagasi müüs ta Reinu ostetud Londoni kesklinna korteri.

Rein Kaareperel on kaks last

Mai oli Rein Kaarepere teine abikaasa. Esimesest abielust saksa filoloogi Reedaga jäi Reinust maha tütar Ruth, traagilise saatusega skulptori Laur Tiidemanni lesk. Kui Reet Kaarepere rootslasega abiellus ja Rootsi elama läks, jäi Ruth Eestisse ja Maist sai talle mõnes mõttes kasuema.

Kui Reinu esimene abielu oli karile jooksnud, tutvus ta korvpallikohtuniku Anne Mallenega, kes sünnitas talle tütre Katrini. Reinu ja Mai tutvumise ajal elas Rein Annega. “Ma ei pea seda ülelöömiseks, aga eks see oli natuke ikka üllatus küll. Ega ma Maiga palju ei suhelnud küll, ka mitte pärast Reinu surma, mis on, ma arvan, täiesti loomulik,” ütleb Anne Mallene.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee