Eesti uudised

Riigiametnike odav lõunasöök 

Jaan Väljaots , 21. jaanuar 2002, 00:00
Kuidas teile meeldiks saada riigi keskpankuri palka ja süüa kinnises asutusesööklas kolmekäigulist lõunat paarikümne krooni eest? Kas Eesti president, kes on bensiiniliitri hinnaks pakkunud 94 senti või isegi natuke üle krooni, teab midagi lõuna hinnast, kui lossisööklas saab söönuks pealt kümne krooniga?

Ringkäik Eesti riigiasutuste söögikohtadesse näitab, et juhul kui lihtrahvas pudrupajast eemal hoida, saab toiduhinda üsna madalal hoida. Niipea kui ministeeriumimaja toitlustusasutusse on vaba sissepääs kõigile, tõuseb hind peaaegu poole võrra.

Mida avalikum söökla, seda kallim

Omapärane vahetegemine käib kahes Tallinna maksumaksja ülalpidamisel oleva asutuse katuse all tegutsevas restoranis. Need on Army lokaal kaitseministeeriumi majas ja seni Roosikrantsi restorani nime kandnud, kuid veebruaris pärast remonti Laksu Halli nime all avatav pubi Tallinna linnavalitsuse majas. Army lokaal pakub kaitseministeeriumi töötajatele 2-4 krooni allahindlust. Tallinna linnavalitsuse töötajad söövad sirmiga eraldatud restorani saaliosas, kus päevapraadide hinnavahe ulatub kümnetesse kroonidesse. Koha Belgia omanik ütleb, et soodustuse kohustus on kirjutatud rendilepingusse. Linnakantselei haldusdirektor Viljar Meister ütleb aga, et 1997. aastast pärit määrus, mis paneb paika rendi alammäära, lubaks teha linnavalitsusele kahjulikumagi lepingu. Liiati võtab linnavalitsus tema sõnul Vabaduse väljaku ääres asuvalt restoranilt kõrgemat renti kui tasub näiteks küüslaugurestoran Raekoja platsil.

Justiitsminister peseb nõud ise

Ülejäänud ministeeriumides, kus peetakse vajalikuks oma töötajaid toitlustada, on kinnine söökla. Hinnad on seal veidi odavamad kui avalikes kohtades, kuid kõik toitlustajad on alltöövõtjad, kes peavad end ise ära majandama. Odava hinna võtmeks nimetatakse peamiselt kokkuhoidu personali (töötajaid on vähe) ja tooraine kuludelt. Ka ruumide üleliia kalli rendihinna üle ei kurda keegi.

Köögitööliste pealt kokkuhoiu maksimumi on saavutanud justiitsministeerium, kus pole ühtegi töölist. Toit tuuakse termostes meditsiinikooli köögist. Iga ametnik tõstab endale kulbiga suppi, ajab prae mikrolaineahjus soojaks, sisestab kassaaparaati enda arve, maksab magnetkaardiga ja peseb pärast nõud.

“Meie inimesi saab usaldada küll,” kinnitab justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodes, et miinustesse pole süsteem läinud ja teistega võrdsel alusel peseb oma nõud ka minister.

Kõige salajasemad sööklad

Kõige muinasjutulisemad, peaaegu kommunistlikud hinnad valitsevad aga kahes riigiasutuses, kus peetakse vajalikuks sööklat ja selle personali ülal pidada maksumaksja raha eest.

Kui presidendi kantselei puhul võib sellest aru saada, sest president peab oma külalistele pakkuma töölõunaid - selleks ongi Kadriorus ametis presidendi peakokk ja presidendi köök -, siis Eesti Panga vajadus eelarvest sööklat pidada on hägusem.

“Eesti Panka ei saa samastada ministeeriumi või muu riigiasutusega,” vaidleb Janno Toots Eesti Panga avalike suhete teenistusest. Pangal on oma eelarve ja erinevalt raha kulutavatest ministeeriumidest teenib Eesti Pank valuutareservi tehingutega aastas umbes 160 miljonit krooni kasumit. Toots nõustub, et Eesti Panga ülesanne on krooni stabiilsuse hoidmine, mitte oma töötajate toitlustamine, kuid: oma söökla aitab kokku hoida aega ning on tähtis ka kollektiivi läbikäimise seisukohalt.

Eesti Panga hoolikalt turvatud maja ülemisele korrusele lubatakse fotograaf siiski sisse (peamise murega, et keegi inimestest lusikas suus pildile ei jääks). Oskuslikult lükatakse külastusaeg pärastlõunale, kui menüü ja odavad hinnad seinalt koristatud.

Telefonijutt Kadrioru lossi söökla teemal edenes presidendi protokolliülema Piret Saluriga ladusalt seni kuni SL Õhtuleht konkreetseid hindu küsis. “Peate esitama teabenõude,” muutus protokolliülem ametlikuks. Üle nädala veeres küsimus kuuma kartulina presidendi pressinõuniku Ester Šanki ja presidendi kantselei direktori nõuniku Karin Laaniste vahel. Vastus saabus reede õhtul kell pool kümme.

Riigi kinnisvara ei ole mõeldud ametnike toitmiseks!
Milline riigiasutuse toitlustamise süsteem on õige? Kas see, kus sööklat peab erafirma ja on avatud kõigile? See, kus söökla on erafirma majandada, kuid pakub teenust ainult riigiasutuse ametnikele? Või see, kus söökla töötajad on riigiasutuse palgal ja toidavad ainult selle asutuse töötajaid?

Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver: “Iseenesest seaduslikku probleemi üheski kolmes põhimõttes ei ole. Seda seni kuni ruume antakse rendile riigivaraseaduse kohaselt ehk ruumide eest küsitakse turuhinda.

Kahe hinnakirja puhul, nagu näiteks Tallinna linnavalitsuses, on oluline, et kinnisvara, mida hetkel vaja ei ole, tuleb rentida võimalikult kasulikult. Kui peale selle saadakse lisaboonuseid, siis on see pigem kiitus asutuse juhile, kes suudab tagada nii rahva raha tubli kasutamise kui ka oma töötajate eest hoolitsemise.

Erisoodustusmaksuga ei peaks probleeme olema, kui toitu ei anta alla omahinna, aga seda oskab täpsemalt öelda maksuamet.

Seega, kui oli kolm varianti, siis üheski midagi keelatut ei ole. Kui lepingud on firmadega korralikult ja õiglaselt tehtud ning riigiasutus otseselt inimeste toitu kinni ei maksa (ka mitte köögipersonali palka, mis peab olema toidu hinna sees), on kõik korras. Kui toit on väga odav (ehk asutus maksab selle osaliselt kinni), on küsimus ka avaliku sektori palkade läbipaistvuses, ehk palk on küll üks, aga tänu osaliselt tasuta lõunale on inimese palk reaalselt suurem.

Tihti on sööklate lepingutega seotud ka remondikohustused, mõnikord kuulub sisustus riigile - selliselt sõlmitud lepingute korrektsust peab vaatama iga kord eraldi. Seda oleme teinud oma auditite käigus. Konkreetseid näiteid ei hakkaks praegu tooma, sest need pärinevad varasemast ajast ning küsitavad lepingutingimused, vähemalt mida meie oleme tuvastanud, on suure tõenäosusega juba korrigeeritud.

Ennetamaks võimalikku küsimust: riigikontrolli inimesed söövad väljas, võtavad kodunt toidu kaasa või toovad endale poest midagi ja teevad mikrolaineahjus soojaks.”

Vaata hindade tabelit

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee