Eesti uudised

Nõmmele üksi jäänud Vilja Savisaar on maja müünud ja tagasi üürinud 

Allar Viivik, Tõnis Erilaid , 14. jaanuar 2002, 00:00
ÜKSI NÕMMEL: Igal õhtul süttivad Olevi tänava majas tuled. Vilja Savisaar on koos tütrega koju jõudnud. Naabrid kinnitavad, et Edgarit on majas üliharva nähtud. Arhiiv
“Vilja Savisaar müüs maja odavalt. Selle juures on ju 3000 ruutmeetrit maad. Omal ajal lasi ta ka kogu hoone sisemuse ümber ehitada - alles jäid ainult välisseinad,” kinnitavad Vilja Savisaare naabrid Nõmmel Olevi tänaval pärast seda, kui lugesid ajalehest kolmest miljonist kroonist, mis Savisaared kahtlastel asjaoludel teenisid.

“Kuude kaupa näen, et majas põlevad tuled, kuid tunnistan: näinud olen vaid Vilja Savisaare autot,” räägib üks naabreist SL Õhtulehele. “Edgarit oli siin näha viimati jõulude ajal.”

“Mõne päeva nädalas veedab Edgar Savisaar siiski Vilja juures,” väidab vastu

Keskerakonna

esindaja, riigikogu saadik Evelyn Sepp. “Suurema osa ajast on ta tõesti üksi Võsu lähedal Hundisilma talus.” Sepp lükkab kategooriliselt ümber oletuse, nagu hakkaks keskerakondlaste esipaar lahutama. “Kindlasti mitte,” ütleb ta.

Segane majamüük Eestis loodud firma kaudu väidetavalt Šveitsi kodanikule on äratanud ajakirjanduse tähelepanu ja kahtlusi, et Edgar Savisaar teostas tehingu iseendaga. Tegelikult ei liikunud raha üldse, tehingut läks tal vaja kustutamaks oma deklaratsioonilehelt tundmatult eraisikult võetud miljonikroonist võlga, väidavad Savisaarele oponeerivad poliitikud. Poliitikute tagatoajuttudes on vihjatud varem ka sellele, et Savisaarte tundmatu toetaja võib olla miljonärist väliseestlane Austraalias.

Edgar Savisaar on veendunud, et Olevi tänava majaga seotud skandaal on rünnak tema perekonna vastu. Evelyn Sepp kinnitab Keskerakonna esindajana: “Juriidiliselt on kõik õige. Kõik, mida Savisaartelt seaduse järgi on nõutud, on nad alati ausalt ja täpselt esitanud.” Sepp juhib tähelepanu sellele, et Vilja Savisaar kui müüja ei ole sunnitud teadma ja vastutama ostja poole juriidilise asjaajamise eest.

Evelyn Sepa sõnul on rünnakud ja küsimused eraelu kohta muutnud Edgar Savisaare ettevaatlikuks. Urmas Oti saates “Unustamatu esimene” ärritus Savisaar silmanähtavalt, kui jutuks tulid tema kodud ja kinnisvara; sellega ta andis vastastele taas põhjusi rünnakuks.

Evelyn Sepp väidab, et Vilja Savisaar on jõudnud Olevi tänava maja uue omanikuga edaspidistes üüritingimustes kokkuleppele. Kauaks ja millistel tingimustel leping sõlmiti, ei oska ta öelda. SL Õhtulehe andmeil on uus omanik valmis maja krundi väiksemaks jagama ning kavatseb neid osi edasi müüa.

“Selles, et Vilja Savisaar Olevi tänava 24 majas edasi elab, pole midagi erilist,” kinnitas pühapäeval Evelyn Sepp. “Juriidiliselt on kõik korras.”

Samuti on Sepa sõnul makstud võlg. Ja seda juba eelmise aasta alguses. “Edgar Savisaar on endine võlgnik,” kinnitas Sepp. “Võla tagasimaksmisel ei tekkinud neil mingeid probleeme tuleviku ees.” Mis puudutab eraisikust võlgnikku, siis võla andjat avalikustama ei pea.

Savisaarte Olevi tänava maja lugu

* Firma Domex Kinnisvara, millega eramu ost-müük seotud on, asutati tunamullu 16. märtsil.

* Firma asutanud Argos Kracht kinnitas, et aasta tagasi veebruaris olevat astunud Domexisse advokaat Üllar Talviste. Ta tahtnud omandada riiulifirmat.

* Advokaat tasus Krachtile 22 000 krooni. Selle eest olevat ta saanud õiguse esindada Domexit.

* Tegelik omanik oli ikka Kracht. Olevi 24 müügi-ostulepingu vormistas aga Talviste. Lepingu järgi maksis firma Vilja Savisaarele kolm miljonit.

* 2001. aasta kevadel kirjutab Edgar Savisaar majanduslike huvide deklaratsioonis, et ta ei ole enam võlgu tundmatule eraisikule. Kui küsiti, kuidas ta suutis nii kiiresti 1,24 miljoni kroonini ulatunud laenu tasuda, vastas Savisaar, et abikaasa maja müügi najal.

* 26. aprillil läinud aastal kinnitas Tallinna volikogus Keskerakonda esindav Vilja Savisaar oma deklaratsioonis, et tema omanduses kinnisvara pole. Varem talle kuulunud ja

Ühispanga

laenu eest ostetud eramu Nõmmel, Olevi 24, on ta enda sõnul müünud.

* Juunis teatas Vilja Savisaar, et on raha maja müügi eest täies mahus kätte saanud. Sellega maksis ta kinni oma abikaasa Edgar Savisaare 1,24 miljoni kroonise võla, mille mees ligi neli aastat tagasi eraisikult võttis.

* Juulis lükkas advokaat Üllar Talviste ümber kahtlusi, nagu toimunuks perekond Savisaare maja müük vaid paberil. Postimehe andmetel teatab ta, et Šveitsi taustaga müüja on 3 miljonit Vilja Savisaarele üle kandnud.

* Kinnistusametis on sel ajal maja ikka Vilja Savisaare nimel. Äriregister kinnitab, et Üllar Talvistel pole Domexiga seost, selle omanikud on ikka Kracht ja tema sõbrad.

* Augusti lõpp: maja ära ostnud ja Savisaared sellega 1,24 miljoni kroonisest võlast päästnud Domex Kinnisvara uus firmajuht on Üllar Talviste asemel pankrotihaldur Martin Krupp. Viimane kordab vaid Talviste varasemat väidet, et Domexi pärisomanikud on Šveitsi ärimehed. Maja eest 3 miljonit maksnud inimeste nimesid ta ei nimeta. Domex Kinnisvara nõukogus on lisaks Talvistele veel Tambet Mullari ja Urmas Ustav advokaadibüroost Heta.

BNSi ja päevalehtede andmed

Savisaare Hundisilma talu

Edgar Savisaar (pildil talu õueväraval) soetas talu Lääne-Virumaal Vihula vallas 1995. aastal. Toona maksis ta selle eest 200 000 krooni. Sama aasta sügisel, pärast lindiskandaali ning siseministri kohalt lahkumist, põgenes Savisaar Hundisilmale varju.

1998. aasta kevadel ostis Savisaar talu juurde Vihula vallas 14,1 hektarit riigimaad. Selle eest tuli maksta 218 000 EVP-krooni. Savisaar sai maa erastada ostueesõigusega. EVP-summast läks enamik kasvava metsa eest tasumiseks.

31. oktoobril 2000 Postimehele antud intervjuus tunnistas Savisaar, et kui ta talu maha müüks, maksaks see praegu umbes 3-4 miljonit krooni.

Poliitikute eluasemeskandaale
President Lennart Meri

Viimsi Armuneeme Uus-Meremaaks ristinud Lennart Meri elab seal endiselt julgestuspolitsei kaitse all. Sinna ehitatud 350ruutmeetrise elamispinnaga maja maksis Meri väitel vaid 1,6 miljonit krooni. Ehitamiseks oli toonane president saanud

Hansapangalt

miljon krooni laenu ja investeerinud sinna seitsme aastaga palgast kokku hoitud 220 000 krooni ning kahetoalise linnakorteri müügist saadud raha. Pool korterimüügi rahast läks presidendi vennale Hindrek Merile.

Hiljem selgus, et majaehitusega oli seotud Viimsis skandaalse kuulsuse teeninud ärimees ja toonane valla maakomisjoni esimees Aivar Osa, kelle Rootsis elav sugulane vahendas presidendile hinnaalandusega Rootsi Mjöbäcks Villani tehase ehitusmooduleid. Seni saladuseks jäänud teenete vastu müüs tehas president Merile moodulid umbes 340 000 Eesti krooniga. Nende tegelik müügihind on ligi 1,4 miljonit krooni.

Kes maksis miljonikroonise hinnavahe, on tänaseni selgusetu. “Presidendi maja ehitamine on hea reklaam,” kinnitas toona Göteborgi eestlane Ants Seimre, kes enda sõnul miljoni maha kauples. Ta möönis, et Rootsis ootaks poliitikut sellise “hinnaalanduse” eest kohtuasi ja ametist tagandamine. Lennart Merile müüdi varem 450 meetri pikkune ja kuni 150 meetri laiune Armuneem tingimusel, et juurdepääs rannale jääb avatuks ning presidendi krundile viiv autotee samuti. Mõlemat tingimust on nüüd rikutud.

Peaminister Mart Laar

Peaminister Mart Laar ostis Ao tänaval maja väidetavalt kahe peale moekunstnik Ivo Nikkologa. Nüüd pole Ivo Nikkolot majas enam nähtud. Peaminister sai maja erakordselt soodsalt ja asus seda remontima, kasutades ümbrikupalka maksvat firmat. Pärast puhkenud skandaali remont pidurdus, kuid ehitajad määrati uuesti tööle juba füüsilisest isikust ettevõtjatena. Suutmata seletada umbes miljoni kulutatud krooni päritolu (majale ehitati peale veel kolmas korrus), üürib Laar väidetavalt kopsaka raha eest osa majast Suurbritannia saatkonna töötajale. Peaminister ise on kommentaaridest keeldunud ja Laari tehinguid seoses majaga pole kontrollitud, kahtlusi pole äratanud ka tema majanduslike huvide deklaratsiooni paikapidavus.

Peaminister Tiit Vähi

Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusevastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi

Koonderakond

ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega. Muu hulgas selgus, kuidas tollane justiitsminister Urmas Arumäe erastas bürooks ja korteriks pinna Suur-Karja 21, ning kuidas välisminister Toomas Hendrik Ilves ei tulnud ameeriklasena selle pealegi, et uurida, mil moel talle korteri müünud firma selle saanud oli. “Ärastatud kortereid on rohkem kui 300 ja kõik seaduserikkumised said alguse siis, kui linnavolikogu esimees oli Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm,” resümeeris

Postimees

, sundides Vähit poliitikast lahkuma.

Peaminister Mart Siimann

Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi. “Kas see on eetiline?” küsis ajakirjandus, kuid ei suutnud Siimanni toona ametikohalt väärata.

Presidendikandidaat Peeter Tulviste

Kohe pärast toonase Tartu volikogu esimehe Peeter Tulviste valimist

Isamaa

presidendikandidaadiks suundus ajakirjandus uurima, millise rahaga ehitab Tulviste endale maja Tartu Tammelinnas. “Olin aasta tööl ühes Ameerika ülikoolis, siis pool aastat Rootsis ja pool aastat Saksamaal pluss pangalaen,” kinnitas Tulviste vastuseks, kuid pangalaenu suurust ei mäletanud. “Tean, et mul on 400 000 krooni veel maksta,” ütles Tulviste, 10 000 krooni kuus. Nüüd on Tulviste vabastatud linnavolikogu esimehe kohalt, ametist, mis tagas talle auto ja korraliku palga. Osa ajakirjandusest on Tulviste majaraha sidunud kahtlaste tehingutega kütuseärimees Aivo Pärnaga, kuid ta ise on selle väite ümber lükanud.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis minister mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Meri peaminister Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister ise oli hakanud kokku elama praegu maailmas Eesti mainet tutvustava Evelin Int-Lambotiga. “Välisminister Ilvesel on kasutada kaks riiklikku elamispinda ja üks residents, mille kõigi kulud katab välisministeerium,” kirjutas oma arupärimises riigikogu liige Olav Anton. Ilves leidis, et välisministrile maksumaksja raha kulutamine on õigustatud ja ta ei larista, kuigi talle antud üüritoetus ületab ministrile ettenähtu vähemalt kuuekordselt.

Tallinna vanalinna korteri hankis Ilves seadusevastaselt tookordse Levicomi juhi Tõnis Paltsi abiga.

Linnapea Tõnis Palts

Eelmine linnapea ostis 1995. aastal Toompeale enam kui sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis “kõva raha” Humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal Humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsi sõnad ümber: “Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt.”

Seejärel kinnitati Paltsi sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsile kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks - sama skeem, mida kasutati vanalinnas kogu aeg ja mis maksis koha Tiit Vähile ning tema kaaskonnale.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee