Elu

“Olin pisarateni liigutatud...” 

Verni Leivak , 3. jaanuar 2002, 00:00
MEELELIIGUTUSES: Nelikümmend kolm aastat Draamateatris töötanud Ester Pajusoole oli Antsu pälvimine väga tähtis tunnustus. Pildil toetab auhinnasaajat üks õhtujuhte Mait Malmsten. Mati Hiis
“See tuli mulle suure üllatusena, see oli nii ootamatu, ma olin tõesti pisarateni liigutatud,” tunnistas näitleja Ester Pajusoo pärast Eesti Draamateatri kolleegipreemiate Antsude kätteandmist lahkunud aasta eelviimasel õhtul. Proua Pajusoo oli üks Antsu saajaid.

Ester Pajusoo pälvis Väikese Antsu ehk auhinna parima naiskõrvalosa täitmise eest etendustes “Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk” ning “Tagasi Vargamäel”. Hingematvalt liigutav oli vaadata, kuidas Eesti

Draamateatris

1958. aastast töötav Ester Pajusoo esmalt oma nime kuuldes ei suutnud uskuda, siis ometi lavale läks ja auhinna - ühe kunstnik Ivo Lille rohekatest klaaspüramiididest - vastu võttis. Ning siis tagasihoidlikult juubeldavale saalile kummardas.

“See on mulle väga suur rõõm, on ju tegemist kolleegipreemiaga, see tähendab, et kollektiiv on mind selle vääriliseks pidanud,” ütles Pajusoo, “minu tööd on hinnatud.” Näitlejanna usub, et kolleegide tunnustus tööle võib ehk vaatajate omast pisut tähtsamgi olla. “Kuid eks publikugi poolehoid ole väga tähtis. Aga kui oma kolleegid on sind nii välja valinud, on see suur rõõm.” Nelikümmend kolm aastat teatris töötanud Ester Pajusoo kinnitab, et sellist tunnustust pole ta varem oma töö eest kogenud.

Eurovisioni pilav show

“Antsude kätteandmine on näitleja Tõnu Kargi idee,” valgustas Angela Mooste Draamateatri kirjandustoast. Miks just Ants - seepärast, et nimega viidata teatris töötanud kuulsatele Antsudele. Nii oli Ants Lauteri hüüdnimi omal ajal Käsu-Ants, Suur Ants viitab Ants Eskolale, Väike Ants aga Ants Jõgile. Üks preemia - Kaval-Ants - kuulub aga inimesele väljastpoolt teatrit, seega kas kriitikule, ametnikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Auhindu anti kätte juba kolmandat korda.

Mis täpselt ja kuidas seekord auhindade üleandmine lavastatud on, ei teadnud isegi oma maja rahvas. See tähendab neid, kes asjaga seotud ei olnud. Ehkki proovid käisid saalis juba kaks nädalat. Kuid et vähemalt kaks Priit Pedajase lavaka lennust pärit näitlejat, Tiit Sukk ja Taavi Teplenkov asjaga seotud on, aimasid paljud. Kaks eelmist korda oli see ju nii olnud.

Show algaski trio - Tiit Sukk, Taavi Teplenkov ja Jan Uuspõld - laulmisega. Avaloona kõlas Eda-Ines Etti “Once In A Lifetime”. Kõlas Eurovisioni tunnussignaal ja lavale astusid õhtujuhid Maria Avdjuško ja Mait Malmsten, kes viisid kogu tseremoonia läbi inglise keeles. Kes soovis tõlget, sai seda kõrvaklappidest kuulata. Õhtujuhid võtsid telesilla vahendusel ühendust Euroopa riikide esindajatega, keda kehastasid oma maja inimesed ja kes seejärel oma maa rahva nimel Antsu saajad teatavaks tegid. Tõsi, lavastajapreemia Käsu-Antsu pälvinu kuulutas erandina välja mitte Euroopa riigi, vaid Afganistani esindaja.

Kas Ants palka ka tõstab?

Kuidas tegelikult parimaid selgitatakse, valgustas Angela Mooste. “Salajane hääletus kestab kaks nädalat,” ütles ta. “Valvelauas on kast ja kõrval ankeedid, kellele mis kategooria Ants anda. Asja lihtsustamiseks oli valvelauas ka nimekiri, mis esietendused aasta jooksul teatris olid ja kes kus osales.”

Angela Mooste lisas, et tegelikult olid auhinnasaajad kitsas ringis teada juba 23. detsembril. Täpsemalt teadsid seda häälte lugemise komisjoni liikmed - teatri sekretär, dramaturg, näitlejate esindaja, etendusteenistuse juht ja üks etenduse juhte. Selgus, et saja kaheksakümnest Draamateatri töötajast ütlesid hääletamisel sõna sekka umbes pooled.

“Kindel on igatahes see, et Antsu saamist peetakse suureks auks,” ütles Angela Mooste. “See, kuidas sind oma töökohas hinnatakse, on ju väga tähtis. Kuid palka auhinna saamine paraku ei tõsta,” muheles ta.

Antsu pälvisid
Käsu-Ants (parim lavastaja)

- Hendrik Toompere (lavastused “Kokkade öö”, “Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk”, “Siinseal”, “Erak ja Kuuevarbaline”);

Suur Ants (parim meespeaosatäitja)

- Aarne Üksküla (Wilfred Bond “Kvartett”), Rehepapp (“Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk”), Sauna Madis (“Tagasi Vargamäel”), Albert (“Mort”), parempoolsel pildil koos Maria Avdjuškoga);

Suur Ants (parim naispeaosatäitja)

- Kersti Kreismann (Leena Tuisk (“Kadunud poeg”), Karen “Õhtusöök sõpradega”), pildil):

Väike Ants (parim meeskõrvalosatäitja)

- Aleksander Eelmaa (Ärni (“Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk”), Mees/Kelner (“Siinseal”), rätsep Taar (“Tagasi Vargamäel”));

Väike Ants (parim naiskõrvalosatäitja)

- Ester Pajusoo (Imbi (“Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk”), Vihukse perenaine (“Tagasi Vargamäel”);

Ilu-Ants (parim kujundaja)

- Ervin Õunapuu (“Tagasi Vargamäel”, “Kokkade öö”, “Rehepapp”, “Rehepapp ja näärisokk”);

Asi-Ants (parim tehniline töötaja)

- butafoor Ardi Aav;

Abi-Ants (parim teenindav töötaja)

- müügijuht Marikka Avarand;

Kaval-Ants (draamateatri preemia teatrist välja)

- näitekirjanik Andrus Kivirähk.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee