Maailm

Läti president väisab riigi kunagist kolooniat 

Toomas Alatalu , 19. detsember 2001, 00:00
PROUA PRESIDENT: Läti president Vaira Vike-Freiberga saadab tänavu jõulud mööda ja võtab ka uue aasta vastu eksootilises Trinidadi ja Tobago Vabariigis. Vähesed teavad, et Tobago kuulus kolm ja pool sajandit tagasi Kuramaa hertsogiriigile ning seetõttu võib seda kauget saart pidada kunagiseks Läti kolooniaks.Foto: All Over Press
Läti president Vaira Vike-Freiberga suundus laupäeval riigivisiidile Trinidadi ja Tobagosse (T&T), kus ta - juba puhkajana - võtab vastu ka uue aasta.

Raske öelda, kui palju proua president jälgis oma alama Marise võimsat esinemist Balti Robinsoni-võistlusel, ent temagi läks Robinsoni juurde.

Täpsemalt - läks külla Arthur Napoleon Raymond Robinsonile ehk T&T riigipeale 1997. aastast. Varem (1986-991) on ta olnud ka T&T peaminister.

Juhtumisi peab Robinson 75. sünnipäeva. Mõistagi on sünnipäevapeo eksootilisim külaline Läti president, kes läks sinna igati õigusega, kuna Robinsoni võimu all on ka Lätile kuulunud ja Lätilt jõuga ära võetud koloonia.

Tobago kuulus Kuramaa hertsogiriigile

Eestlased on alati armastanud lätlastele ette heita saarte puudumist, kuigi Ruhnu kuulumine Eestile sõltus Vabadussõja lõppedes paljus Inglise ja Prantsuse sõjalaevade liikumisgraafikust. Samas kuulus Kuramaa hertsogiriigile - aga see oli varase uusaja ainuke Läti nii-öelda oma riik - aastatel 1640-1666 Tobago saar (303 ruutkilomeetrit).

Kuramaa viis koloniaalriikide nimistusse selle kuulsaim hertsog Jakob (1642-1682), kes mööda maailma purjetanud kroonprintsina ostis 41 km pika ja 12 km laia saare ühelt inglise krahvilt.

Järgmise - Andrease saare koloonia saamine 1641. aastal Gambias (Lääne-Aafrikas) nõudis kingituste jagamise kõrval ka natuke paugutamist, aga kuralased tulid toime ja ehitasid saarele Jakobi kindluse, mille varemed on tänaseni säilinud. Nii Tobagosse kui ka Gambiasse saadeti koloniste, ja on teada näiteks 80 pere nimed, kes 1654. aastal asusid elama Tobagosse. Hertsog Jakobi lipu all - must vähk punasel nelinurgal - viidi Kariibi mere äärde Gambiast ka neegreid.

Kuramaa staatus koloniaalriigina kujunes lühikeseks. Võimalik, et selle põhjustas Jakobi kolmas huviobjekt - Austraalia (!). Muidugi sai Jakob aru viimase suurusest ja tegi panuse ühiskoloniseerimisele Rooma paavsti egiidi all. Jakobi agarus (tal oli suurem laevastik kui tollasel Prantsusmaal) häiris inglasi ja hollandlasi niivõrd, et nad ründasid esimesel võimalusel Kuramaa kolooniaid.

Fakt on igal juhul see, et Jakobi laevastik vallutas 1664. aastal Tobago tagasi (Läti mitte ainult ei ostnud, vaid ka vallutas kolooniaid!), ent see jäi ka viimaseks ja ajutiseks eduks. Kuramaa püüdis oma õigusi Tobagole taastada kuni 1795. aastani, mil ta ise tsaarinna Katariina II käsul likvideeriti.

Et Tobago oli magus tükk, peaks kinnitama tema käest kätte minek 31 korral, kusjuures viimaseks võtjaks 1802. aastal osutus Inglismaa. 1889. aastal liideti Tobago administratiivselt Trinidadi saarega (mõlemad asuvad Venezuela ranniku lähedal). 1962. aastal saadi iseseisvus ja 1976. aastast ollakse vabariik, kus täna elab 1,3 miljonit inimest. Tobagol on liitriigi raames siseautonoomia.

Tobagol asub Kuramaa monument

Kunagist emamaad meenutab saarel vaid 1976. aastal püstitatud Kuramaa monument ja Kuramaa laht, kus asub üks peamisi kilpkonnade pesitsuspaiku.

Ükski teatmeteos ei anna aimu, kui palju peaks 50 000 tõmmunahalise Tobago elaniku sees olema n.-ö. kura verd. Samas kinnitatakse üksmeelselt, et just seal sündisid niisugused tantsud nagu kalüpso ja limbo. Sealsed tantsud on eriti rõõmsad, sest tegu on Kariibi mere piirkonna ühe rikkaima riigiga.

Eestlaste enesetunde parandamiseks võib teada sedagi, et T&Ts on käinud Vaino Väljas, kes Venezuela kõrval oli määratud NSVL suursaadikuks ka T&Tsse.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee