Eesti uudised

Eestlane avastas uue liblikaliigi 

Siim Randla , 18. detsember 2001 00:00
VEEL NIMETA: Aare Lindti püütud rohevaksik on maailmas seni tundmatu liik. Nimi uuel liblikal alles puudub.Foto: Arno Saar
Liblikateadlane Jaan Viidalepp sai Briti Muuseumis kinnitust, et rohevaksik, kelle Aare Lindt Ecuadoris püüdis, on maailmas seni tundmatu liik.

“Igal elusolendi liigil on üks tüüpeksemplar, mis kirjelduse aluseks olnud ning mida tuleb säilitada riiklikus muuseumis, et see oleks kõikidele uurijatele kättesaadav,” seletas Jaan Viidalepp, kes liblikat, kelle Lindt kaks aastat tagasi Ecuadoris püüdis, Briti Muuseumis sarnaste liikide tüüpisenditega võrdlemas käis. Tema kinnitusel on tegemist uue liigiga. Nimi tal veel puudub ja selle panemisel võib arvestada leidja soove, ütles Jaan Viidalepp SL Õhtulehele.

Perekond, kuhu rohevaksik kuulub, on levinud Lõuna-Ameerikas. Sarnase tiivakirja ja ehitusega liblikaliike on Viidalepa sõnul veel kolm, kõik kenasti leherohelised, vähese pruuni kirjaga tiibadel.

Eesti Loodusmuuseumi liblikakogu hoidjal Aare Lindtil on juba kaks endanimelist liblikat ja ta otsustas nimepanekuõiguse müüa, et sel viisil rahastada tuleva aasta ekspeditsiooni Malaisiasse. Pakkumisi on Lindtil rohkem kui üks, ta on aga nõus ootama, millal Oru kool summa kokku saab.

Nimelt ohverdavad tolle kooli õpilased oma taskuraha, et osta õigus panna Lõuna-Ameerikas elavale senitundmatule liblikaliigile nimi. 15 000 kroonist oli reedeks koos 7000. Oru põhikoolil pole oma vappi. Direktori meelest sobib roheline liblikas selleks hästi, kirjutas Lääne-Elu.

“Oleks nimepanekuõiguse ostnud mõni rikas, oleks asi vaikselt ajalukku läinud,” ütles Lindt. “Kool on parim, mis võis juhtuda.”

Aare Lindt on teadusele uusi liblikaliike avastanud varemgi - seda siis, kui ta matkas Kesk-Aasia kõrgmägedes. Eesti putukakollektsioonides on täpsemalt määramata, võib-olla kirjeldamata liikegi veel, rääkis Jaan Viidalepp SL Õhtulehele. Neile ei saa aga nime panna enne, kui on kindel, et tegemist on senitundmatu olendiga.

Eestist kirjeldas viimati teadusele uut liblikaliiki (Epirrhoe tartuensis ehk tartu-kirivaksik) 1965. aastal praegune Eesti Loodusuurijate Seltsi president Tõnu Möls.

Jaan Viidalepa arvates ei pruugi see sugugi olla viimane senikirjeldamata liik Eesti looduses: hulk olulisi putukarühmi on meil veel täiesti uurimata.

Liblikaliste selts on üks suurimaid

Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse. Liblikaid on teada umbkaudu 160 000 liiki, kuid kahtlemata on neid veelgi rohkem.

Eestist on leitud umbes 2200 liiki liblikaid, tegelik liikide arv on aga ilmselt 2400 - 2500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: pisisamasoonelised, suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee