Eesti uudised

Kasutu kingitus konsuli pärijatele 

Helen Arusoo , 5. november 2001 00:00
ENNE JA NÜÜD: Vihane vaidlus käib Põhja-Kõrvemaa sihtkaitsevööndis asuva Konsuli järve äärsete majavaremete üle, mis kunagi kuulusid Soome konsulile. Vana foto tehti 1930ndate lõpus, uus aastal 2001.Foto: Repro
Kuusalu vald nõuab keset Kõrvemaa looduskaitseala asuvat maatükki endale, et see tagastada kunagise Soome konsuli järeltulijaile. Samas ei vii tulevase sõjaväepolügooni alla jäävale maatükile teed ega elektriliini ning sinna ei tohi midagi ehitadagi.

Harjumaa keskkonnakaitsjad ja Kuusalu vallavalitsus on tõsiselt tülli pööranud looduskaitse sihtvööndis Põhja-Kõrvemaal Konsuli järve ääres asuva maatüki pärast. “See on ilusamaid paiku kogu looduskaitsealal! 10 aastat on see kaitse all olnud,” lausub Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka.

Kaunis maatükk mürskude all

Järvesilma äärsel on kuulsusrikas ajalugu: esimese Eesti Vabariigi ajal kuulus see Soome aukonsulile Emil Vesterinenile. Pikka sõnul taotleb Kuusalu vald aga nüüd maad endale, et see siis konsuli järeltulijatele kinkida. “Iseenesest pole selles midagi halba, kui Eesti Vabadussõjas suuri tegusid teinud Vesterineni järeltulijaile tahetakse seda maad kompenseerida,” arvab Pikka. “Aga antud maatükk ei sobi selleks! Kui Vesterinen selle endale 1937. aastal välja valis, oli see lihtsalt üks kena koht. Nõukogude ajal kuulus ala Aegviidu polügooni piiridesse, viimased 10 aastat on aga Konsuli järv looduskaitse sihtvööndis. Majavaremeteni ei vii ühtki teed ega elektriliini ning tagatipuks tuleb sinna lähedale Valgejõele kaitseväe uus polügoon. Praeguste plaanide järgi hakkavad üle Konsuli järve lendama mürsud. Kas see on tõesti tagastamist väärt koht?!”

Valitsuse segased otsused

Suvel andis valitsus välja korralduse, lubades tolle maa Kuusalu valla omandusse. “Vald taotles seda maad valitsuselt aga looduskaitsjatega nõu pidamata. See oli tõeline üllatus, kui valitsus soostus muutma keset looduskaitseala asuva maa valla sotsiaalmaaks!” imestab Pikka. “Samas on valitsuse korraldus vastuolus varasema valitsuse määrusega aastast 1997, mis ütleb, et too maa on kaitse all ning seal on igasugune majandustegevus välistatud!”

Pikka teab, et vald ei saa tema nõusolekuta oma plaani läbi suruda. “Ka seadusjõult on valitsuse korraldus määrusest nõrgem. Ja maa sihtotstarbe muutmiseks on vaja kaitseala valitseja ehk minu nõusolekut.”

Vald kutsub valitsust appi

Kuusalu vallale on aga maatükk nii tähtis, et seadusevastase taotluse läbisurumiseks näivad valla keskkonnaameti juhataja Priit Adleri arvates kõik võtted sobivat. Kui Tiit Ruus Aegviidu metskonnast keeldus uuele piiriprotokollile alla kirjutamast, saatis Adler metskonda ähvardava elektronkirja. See oli koopia valitsusele saadetud läkitusest, milles ta palus abi ametimehe (Ruusi - toim.) mõjutamiseks. “Kui see ei ole võimu kuritarvitamine, siis mis see on?” on Pikka Adleri käitumisest nördinud.

Kingiks majavaremed

“Praegu on konsuli majast järel vaid varemed. Tolles sihtkaitsevööndis aga ei tohi isegi hooldusraiet teha, ehitamisest rääkimata,” on tolle maa kinkimine Pikka arvates täiesti mõttetu. Tee ja elektriliini rajamine rikuks range re˛iimiga looduskaitseala kohta kehtivat seadust.

“Kui riik tahaks konsuli järeltulijatele maad kinkida, peaks see kink olema väärikas. Tulevasele omanikule oleks hea, kui ta samas kohas maad tagasi ei saaks!”

Välisministeerium on süüdi?

Kuusalu valla keskkonnaameti juhataja Priit Adler, miks te Vesterineni sugulastele maa kinkimist looduskaitsjatega arutanud pole?

“Vau! Seda ma küll ei ütleks...”

Jaan Pikka väidab, et te pole temaga sellest rääkinudki?

(Pikk vaikus.) “Aga ma arvan, et olen. Aprillis või märtsis kunagi. Kuidas ma saakski teile seda tõestada?”

Kelle algatus oli muuta looduskaitsesihtvööndis asuv krunt sotsiaalmaaks?

“Vaadake, Vesterinen on Eesti Vabariigile väga tähtis inimene olnud. Oleks väga ilus ˛est tema järeltulijatele maa üle anda.”

Pärast maa kättesaamist hakkab uus omanik puutumatule looduskaitsealale ilmselt teed ja elektriliini rajama?

“Jään vastuse võlgu. See pole enam meie probleem. Sellisel juhul - ega seadustest keegi mööda hiilima ei hakka. Edasise tegevuse jaoks tuleb luba taotleda.”

Maja on ju peale selle veel ka keset sõjaväepolügooni?

“See ei pruugi nii minna, sest polügooni plaanid pole veel lõplikult paika pandud.”

Kes krundi taotlemise üldse algatas?

“Meile tuli veebruaris kiri välisministeeriumist, kus öeldi, et oleks ilus anda maja tagasi. Inimene, kes meile kirjutas, sai selle ülesande oma ministrilt ja tema omakorda peaministrilt.”

Kes konkreetselt?

“Kas ma räägin teie kui ajakirjanikuga?”

Jah.

“Sel juhul ei ütleks nimesid.”

Miks selline salatsemine? Kas tõesti algatas asja välisministeerium?

“Algatus tuli ikkagi vallalt...”

Mis kasu saab vald tolle maa ärakinkimisest?

“See maa-ala on tükk meie ajalugu.”

Konsuli maja Konsuli järve ääres

Küllap tahaksid väga paljud Põhja-Eesti Šveitsiks kutsutud Põhja-Kõrvemaa kaunite järvede äärde maja ehitada.

Õnneks on kuuest järvest koosnev Jussi järvestik ja viie veesilmaga Metstoa järvestik looduskaitse all, kuid huvilistele siiski matkaradade näol avatud. Konsuli maja varemed on Umerikjärve ääres ning need ongi üks harv märk selle kandi inimasustusest.

Järveäärsed 13 hektarit kinkis Eesti valitsus 1937. aastal Emil Vesterinenile Vabadussõjas osutatud teenete eest. Kauni koha valis konsul ise välja, sest metsamehena tundis ta hästi loodust.

Paraku sai ta seal koos Koitjärvelt pärit abikaasa Leeni Ploompuuga veeta vaid mõne aasta.

Rahvasuus teatakse Umerikjärve sellegipoolest siiani Konsuli järvena ning praegu viib sinna ka Metstoa järvestiku matkarada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee