Eesti uudised

ID-kaardi idee elab edasi 

Allar Viivik , 24. september 2001 23:00
ÜHEL KAARDIL:“Seni käis asjaajamine põhiliselt paberil. Uue ID-kaardiga kaob paberivajadus ja kogu asjaajamine läheb lihtsamaks,” tutvustab Ain Järv võimalusi.
"Jaanuaris on uus Eesti siseriiklik isikut tõendav dokument ID-kaart," kinnitab siseministeeriumi osakonnajuhataja Ain Järv.

"Ma võin teha küll mõnele ametkonnale liiga, kuid ID-kaardi plaan on veidi hurraa peale minek," arutleb rahandusministri nõunik Madis Müller.

"Sellist asja ei tule, et 1. jaanuaril peab igal Eesti elanikul ID-kaart taskus olema," lubab Ain Järv siiski. "Kõigepealt vahetatakse ID-kaardi vastu need passid, mille kehtivus-aeg tuleval aastal lõpeb."

Siseministeeriumi

andmetel tuleb järgmisel aastal välja anda 184 000 elektronisikutunnistust (ID-kaarti). Selle omahind on küll 200 krooni, kuid riik on otsustanud passi hankimise kallimaks teha ja selle varal ID-kaarti doteerida, nii et selle eest peab kodanik maksma 150 krooni riigilõivu.

"ID-kaardita ei saa inimene edaspidi riigis hakkama, sest seaduses on kirjas dokumendikohustus ja siseriiklik dokument, millega kõiki toiminguid teha saab, on ID-kaart," on Ain Järv kindel. Välismaal asjatamiseks tuleb endiselt tarvitada passi. Kasutusele tulevad ka uued rahvusvaheliste turvanõuete kohased passid, milles on viisade ja piiriületustemplite leheküljed. Järv selgitab, et Eesti ID-kaart vastab kõigile Euroopa Liidu nõuetele ja on kindel, et ELiga liitudes ei pea seda vahetama.

ID-kaart kaotab paberid

Mis saab siis, kui inimene ei taha ID-kaarti? "Me ei saa kedagi sunniviisil kodakondsus- ja migratsiooniameti kontorisse viia," selgitab Järv. "Kuid ID-kaardi abil saab inimene anda muu hulgas ka elektron-allkirja, mis vähendab sageli jalavaeva ja asutustes käimist pelgalt allkirja andmise pärast," toob ta ühe kaardi eelise.

Seni käis asjaajamine Eestis paberil. Järv on kindel, et paberit pole enam vaja. "Dokumentidemaailm läheb nii riigile kui ka isikule läbipaistvamaks," selgitab Ain Järv. Enam ei pea inimene vajalike paberite saamiseks jooksma mitme ameti vahet ja neid ühest kohast teise tarima.

Esimese teenusena saab iga kaardiomanik riigiregistritele ligi. "Sisestad oma ID-kaardi ja koodi ning saad kätte kogu soovitud info hoolimata sellest, kas asutustes on tööaeg või kui kaugel sa neist asud," näitlikustab Järv. Loomulikult ei ole igaühel kodus arvutit, kuid siis saab kõndida lähimasse Interneti-punkti.

Kindlasti saab ID-kaardiga toimetada Interneti-pangas. Selleks vajavad arvutid lisaseadmena kaardilugejat. Siis saab iga ID-kaardi omanik Internetis tulusid deklareerida, praegu saavad seda vaid Interneti-panga kliendid.

Kaart täidab eelarvet rahaga

Iga ametkond tahab siiski enne süsteemiga liitumist kaarti ja sellega kaasnevaid võimalusi proovida. Siseministeeriumile on partnerikäe andnud Eesti suurettevõtted

Hansapank

,

Ühispank

, EMT ja Eesti Telefon.

Rahandusministri nõunik Madis Müller arvab aga, et ID-kaartide kohustuslik väljaost on veidi küsitav. "Raha on rahval vähe. Maarahval seda vähem, et vajalik pakett muretseda," arvab Müller.

Kaardikohustust on siseministeeriumi kinnitusel eeskätt vaja seetõttu, et vabatahtlikkuse korral jääb huvi nende vastu leigeks ja riik ei saa eelarvesse küllalt raha.

Soomlased tegid oma kaardi vabatahtlikuks, umbes 7000-8000 on välja võetud. "Kaardid ei tohi jääda mitte mingil juhul vaid kitsa ringi kasutada, neist peavad saama üldrahvalikud asjad," ütleb ka rahandusasjatundja.

ID-kaardid ja passid arvudes

Riigilõiv 1. jaanuaril:

ID-kaart - 150 krooni.

Pass - 350 krooni (praegu 100 krooni).

Kes võtab passi ja ID-kaardi korraga, peab maksma 440 krooni.

Dokumentide omahinnad:

Pass: 80 krooni

ID-kaart: veidi üle 200 krooni

Riigieelarve tulu 2002:

Passide vahetus: eeldatavasti vahetatakse 140 000 passi, teenitakse 49 miljonit krooni.

ID-kaardid: jagatakse eeldatavalt 184 000 kaarti, tulu 27,6 miljonit krooni.

Teenitud 76 miljonist investeeritakse 60 miljonit passitrükiseadmetesse.

Dokumentide vahetus lõpeb plaani järgi aastal 2006. Kokku on vaja välja anda 1,34 miljonit Eesti ning välismaalase passi ja miljon ID-kaarti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee