Uudised

Mõned vist ongi kurjad?  (2)

19. oktoober 1997, 00:00

Mõtisklus
TEET KALLAS

Hiljutine Kirjanike Liidu 75. juubel andis mitut sorti elamusi. Siledaid ja karvaseidki.

Alles neil päevil oli mahti läbi lugeda Ülo Tuuliku, Mati Sirkeli ja Piret Viirese koostöös valminud ja kiiresti üllitatud kena juubeliraamat, samuti mõned vastukajad sellele. Siiski ei kavatse ma hakata seda koguteost retsenseerima - liiatigi olen ise üks selle autoreid. Sõnumilehes, muide, tegi selle töö juba ära Tõnu Seero.

Aga kõige varem reageeris Eesti Ekspressis alati terava ja küllalt sädeleva sulega kultuuriajakirjanik ja feminist Barbi Pilvre. Hea kirjanduskriitik, muide, kelle ajakirjanduslik varanoorus möödus Loomingu keele- ja korrektuuritoas.

Just Pilvre loost saingi esmapildi sellest raamatust. Küll oli pire ja pilvine tekst! Kuna mul endal raamatut sel hetkel veel polnudki, olin natuke mures: ons meie (eesti kirjanike) lood tõesti nii lootusetud ja halvad? Ons see kogumik tõesti nii tobe ja nõme, et väärib vaid pila ja parodeerimist?

Nüüd tean, et ega ole küll. Aga kas teavad ka kõik need kümned tuhanded BP lugejad?- Sest rõhuva enamuse kätte see väiketiraaz^is trükitud raamat ei satu.

Ei saagi aru, miks on BP valinud KL juubeliraamatust ja KL ajaloost rääkides nii kurja tooni. (Ülo Tuulik on, teadagi kes, Kuusberg ja Smuul - jube pähh, paraku pole palju targemad ka Rummo, Valton ja Kallas, kes kirjutasid ajast, milles nad elasid ja töötasid. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital on aga poliitbüroo jne. jne.)

Aiman siiski, miks BP nii tegi. Ta lihtsalt ei saanud teisiti. BP ei sallinud ega salli nõukogude võimu ja suhtub umbusuga kõigesse, mis selle ikke all toimunud. Eirates seda, et ka Valton, Rummo, Tuulik, Kallas, Tuulik jt. ei sallinud seda võimu. Ja said selle eest igaüks oma vitsad. BP ignoreerib ilmselget paratamatust, et teist aega ja kohta meil tollal elamiseks polnud - otsekui elanuks ta ise kusagil mujal.

Kõik ei saanud välismaale pageda ja seal õilistuda. Ei saanud ega tahtnudki. (Muide, on see hea või halb, aga nii see on: nõukogude rez^iimi ajal "kargas" Läände mitmeid eesti kunstitegelasi, kirjanikest aga ei ühtegi, kui algaja autor Riho Mesilane välja arvata. Aga tema pagemine oli midagi muud, nagu hiljem selgus - see oli KGB spionaaz^ioperatsioon.)

Võib-olla on asi veelgi lihtsam: BP on nii kaua kuri-olemist harjutanud, et ta teisiti enam suhelda ei oskagi? Vähemalt kirjalikult.

Sellessamas juubelikogumikus leidsin kolleegide ankeedivastused. Kauksi Üllet lugedes lausa võpatasin. Nimelt:

"...Eesti Kirjanike Liidu sisemise puhastumise ärajätmine tõi kaasa sisuliselt nõukogude kirjanike ja nõukogude kirjanduse toetamise jätkumise Eesti Vabariigis. Siia ritta kuuluvad eelkõige Kultuurkapitali eluaegsed pensionid endistele nõukogude kirjanikele (Silvia Rannamaa, Rudolf Rimmel, Paul Kuusberg jt.); stipendium Endel Sõglale memuaaride kirjutamiseks jms. Need ja veel paljud kirjanikud omasid Eesti Nõukogude Kirjanike Liitu kuuludes privileege, said kortereid, mõned nii Harju tänaval kui Kadriorus, nad said honorare riiklikest kirjastustest, olles selle eest erineval määral sotsialismimeelsed ja mitte küll alati, aga tihti küündimatud kirjanikud." Välja arvatud viide Sõglale, mõjub see süüdistuskõne oma umbtigeduses lausparoodiana, parafraasina bolševistlikest rünnakutest (ą la Laosson või Keerberg) "kodanlike natsionalistide" ja väliseestlaste vastu viiekümendate algul.

Kas tuleks nüüd hakata midagi kummutama ja tõestama? Et kortereid "said" Eesti linnades esmajärjekorras sissesõitnud vene tööstustöölised ja kõige viimases järjekorras eesti kirjanikud, et muid kirjastusi peale riiklike polnud olemaski jne.? Sel pole aga mingit mõtet, sest KÜ ei usu seda niikuinii!

Teine asi, et see sõimuvalang on toores rünnak eakate ja haigete vastu, kes ilmselt ennast kaitsma ei hakkagi... Täiesti arusaamatuks jääb mitu lugejapõlvkonda üle elanud noorsoojuttude "Kadri" ja "Kasuema" autori Silvia Rannamaa jäme solvamine. Kus see tema "nõukogulikkus" avaldub?

Muide, kuulusin minagi esimesse sihtkapitali nõukogusse ja pidasin koos kolleegidega endastmõistetevaks, et teiste seas saaks piskut pensionilisa meie loomeliidu pikaealine esimees Kuusberg või kuuekümnendate aastate kõmukamaid luuletajaid ja publitsiste Rimmel, kes nüüd on 1. grupi nägemisinvaliid. Nende parteipileteid me ei küsinud, patukahetsuskirju ei nõudnud samuti.

Samas soovin südamest, et kui Kauksi Ülle mõnekümne aasta pärast pensioniikka jõuab, saab temagi sealt vanadustoetust - vaatamata sellele, kas meeldivad ta murdeluuletused, ilmavaade või kurjad tänitused tulevastele kultuurkapitalis istujaile või mitte. Kollegiaalsus maksab ka midagi, tsunftiväärikusel on palju pikem traditsioon kui 50 aastat!!

Kolmaski naiselik kurjus torkas lõppeval nädalal silma. Omamoodi elegantne ja samas nii naiivne, et pani muigama.

Kui kaks ülalnimetatud kirjadaami põlgavad ennekõike üht kindlat perioodi ja selle läbi inimesi, kes selles nendest kauem elanud, siis Kati Murutar andis lühiintervjuus teleajakirjale Nädal otseselt mõista, et ei talu endast vanemaid põhimõtteliselt. Kui inimesi ta neid isegi sallib, aga "vanameeste" looming eesti rahvast ei huvita. (Nii ütleski!) Erilise paugu pani ta Kaljo Kiisale.

Aga olgem ausad: Murutar pole siiski niivõrd tige, kuivõrd lootusetult edev. Ja liiga edevate inimestegaa juhtub ikka aeg-ajalt midagi naljakat.

Stabiliseeruva riigi kultuuriväljal on tigedus tigeduse pärast, millel oli mõne aja eest ehk isegi natuke motivatsiooni, kaotamas viimsetki turuväärtust. Kurjusegammas jätkavad vist ainult need, kes teisiti ei saa ega oska. Üldjuhul pole asjal enam ei sotsiaalset ega poliitilist katet.

Muide, äkki ongi nad sellised - lihtsalt kurjad?

2 KOMMENTAARI

k
Kes need ainuõiged eestlased on 22. veebruar 2015, 18:08
Kirjanikud on nüüd tänaval näopiltidega.... Üks on Kallasel õige. See, et kurjus, kättemaks, kolesildid (nad kõik on ühesugused jmt), tõe samastamine ...
(loe edasi)
n
Niipalju eetikast 12. november 2014, 18:59
Teet Kallas on ise olnud pikki aastaid NLKP-s, miks ta nii kirjutab?! Aga ta ei kirjuta, kasrepresseeritud ja metsavennaks olnud kirjaniku Ottniell Jürissaarega ka nii oli? EI OLNUD. Jürissaar pidi end alandama ja sihtkapitali paluma minema, et seda lisa saada...!

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee