Uudised

Teemant: kivide kuningas 

Helen Englas, Pariis , 10. august 2001, 23:00
OKTAEEDER: Enimlevinud teemandi vorm looduses on topeltpüramiid nelinurksel põhjal. Repro
Keda puhkusereis Pariisi viib, teadku, et Seine`i kaldapealsel, Pariisi Botaanikaaia (Jardin des Plantes) Mineraloogia Majas, on 28. oktoobrini avatud näitus teemantidest, kivide kuningast.

Külastaja viiakse läbi aastatuhandete, andes nii võimaluse tutvuda teemantide tekkega, nende võimalike värvitoonide ja suurustega, lugeda legende sellest jumalate kivist ning loomulikult imetleda täiuslikult viimistletud ehteid.

Osa teemante on päikesesüsteemist vanemad

Grafiit ja teemant, süsiniku kaks vormi, on samas nii erinevad. Esimese tuhmust ja haprust jäävad igavesti varjutama teise tugevus ning sära.

Teemandid peidavad end pikka aega oma sünnikohas, Maa südames. Võib minna miljoneid aastaid, enne kui vääriskivi jõuab maapinnale. Vulkaanipursked toovad teemandid päevavalgele. On vaja 50 000atmosfäärist rõhku, 1200ŗ C kuumust ja 150 kilomeetrist sügavust, et süsinikuaatomeist formeeruks teemant. Maist pärit-olu kivide kõrval on meteoriidikraatreist leitud ka maaväliseid, millest osal vanust rohkem kui meie päikesesüsteemil. Võib vaid lisada, et need täheteemandid on imeväikesed ja et ehtekunstnike lauale ei jõua nad eales.

Teemandid on oma kuju, suuruse, läbipaistvuse ja värvi järgi jagatud ligemale 15 000 kategooriasse. Leitud kivid mõõdetakse, kaalutakse, määratakse nende puhtusaste, läige ning toon. Lõpliku otsuse teemandi saatuse üle langetab inimese silm. Olles tunnistatud piisavalt täiuslikeks, et neist saaksid ehted, leiab tee lihvijate kodadesse vaid 20% kividest. Ülejäänud kasutatakse ära tööstuses.

Enimlevinud teemandi vorm looduses on oktaeeder, topeltpüramiid nelinurksel põhjal. Kõige tavalisem teemandi värvus aga on kollane. Näitusel on väljas suurima kaasaegse kollektsionääri Eddy Elzasi kuulus Vikerkaare Kollektsioon, millesse kuulub 350 eksemplari. Kollektsioon väärib õigustatult oma nime, sest esindatud on teemantide kõikvõimalikud kujud ja värvitoonid, sisaldades ka väga haruldasi rohelisi ning punaseid kive.

Teemantide mõõtühikuks on karaat. (1 ct = 0,2 grammi). Karaat ühtlustati 1907. aastal, eelnevalt oli see varieeruv suurus. Ühe karaadi hind võib ulatuda kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Mida suurem ja puhtam on teemant, mida haruldasem on tema värv, seda rohkem ta maksab. Meie jaoks kannab teemant kindlat keemilist valemit ja me võime üles ehitada tema struktuuri. Kuni renessansini varjutas aga kõike selle kivimiga seonduvat salapära.

Keskajal levis legend, et Indias, teemantide esimeses leiukohas, on org, mis on täidetud uskumatute rikkustega ja mida valvavad lohemaod. Legendi levikule aitasid kaasa araabia kaupmehed, et selle looga tõsta kivide hinda. Mõned keskaegsed joonistused teemantide orust kaunistavad ka seda näitust. Esimesed tõsiselt võetavad kirjeldused Kagu-India kaevandustest pärinevad 17. sajandist Jean-Baptiste Tavernier` sulest, kes oli saadetud otsima ehtekive Louis XIV-le.

18. sajandi algul leiti esimesed teemandid Brasiilias. Sealne teemandikaubandus oli aga Portugali kuninga järelevalve all ning kaunimad kivid jõudsid muidugi tema juveliiride kätte.

Läks peaaegu poolteist sajandit, enne kui teemante leiti ka Lõuna-Aafrikas. Kõik sai alguse ühest tüdrukukesest, kes armastas mängida kuulimängu. Vend kinkis talle eriliselt särava "kuulikese", mille ta oli leidnud Vaala - nimelisest jõest. Rabatud kivi ilust, lasi üks tuttav seda keemiliselt analüüsida ning sellest hetkest, aastal 1866, on Lõuna-Aafrika teemandiotsijate pärusmaa. Esimese kivi nimi oli Eureka.

Hiljem on teemante leitud veel nii Siberist kui ka Kanadast. Teemantidega seonduv on muutunud igapäevaseks ja müstika selle kauni kivi ümber järjest vähenenud, kuid oma lummust pole ta kaotanud.

Ehete sünd nõuab tuhandeid inimtöötunde

Enne suundumist väljapaneku viimasesse saali, kus võib imetleda ehteid nii minevikust kui ka kaasajast, teeme pisikese kõrvalepõike Vendomi väljakule. See on paik, kus asuvad Pariisi parimad juveelipoed. Cartier, Boucheron, Mouawad - nimed, mis ei vaja tutvustamist. Maailma kuulsaimad juveliirid töötavad just nendes majades. Elegantselt sisustatud poodide tagaruumides asuvad töötoad, kus valmib tänapäeva ehtekunsti paremik.

Külastanud Cartier` gruppi kuuluvat Van Cleef & Arpels`i töökoda tean, et ühe ehte valmistamine võib võtta tuhandeid inimtöötunde. Kõik toimub käsitsi, alates jooniste valmistamisest kuni viimase kivi paigutamiseni tema õigele kohale. See on töö, mis nõuab suurt täpsust ja kindlat kätt ning sageli on hõivatud terve meeskond, sest tellijail ei ole kannatust kaua oodata. Töötubades valitseb vaikus, mida katkestavad ainult puhastusmasina tasane surin ja meistri näpunäited. Viimastele allutakse vastuvaidlematult. Selles osas näib püsivat sajandeid kõik muutumatuna - meister on meister ja sell on sell.

Igal lihvijal ja juveliiril on oma saladused, mida antakse edasi vaid väljavalitutele. Just selliste ehtemeistrite töövõtted teevad ehte erakordseks ja hindamatuks. Siinkohal on õige hetk pöörduda tagasi näitusesaali.

Jalutuskäik läbi Euroopa kuningakodade

Võluvaks teeb väljapaneku asjaolu, et koos ehetega on eksponeeritud ka maal või foto selle kandjast. Esimesena köidab pilku maal Marie-Louise`st. Poja sünni puhul kinkis Napoleon talle teemantripatsitega kee, millega jäädvustas noore valitsejanna Robert Lefevre. Pildi all vitriinis on näha ka kee originaal. Niimoodi maale ja vitriine vaadeldes võime teha jalutuskäigu läbi Euroopa kuningakodade ning heita pilgu ka India ülikute rikkustele.

Maiste valitsejate ehete kõrval on ka taevaste ülistamiseks kasutatud vääriskive.

Eraldi on asetatud maailma suurimad teemandid, mille hulgas eriti haruldane, 300karaadine musta värvi kivi ( Le Spirit of De Grisogono).

Lõpetuseks tahaks veel ära märkida Cornelia Ratingu kee "Grafiit ja Teemant", mille eest teda pärjati 2000. aastal De Beers Diamonds International`i auhinnaga. Kees on ühendatud grafiiditükid teemantpaeltega. Must ja valge, tugev ja õrn, ühe elemendi kaks tahku. Ring on täis, oleme tagasi loo lätetel.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee