Harkivis maeti esmaspäeval viieliikmeline perekond, kes hukkus Vene vägede rünnakus 10. veebruaril. Vene terrorirünnaku tagajärjel põlesid oma kodus elusalt Olha Putjatina, tema abikaasa Hrõhorii ning nende kolm poega: seitsmeaastane Oleksii, nelja-aastane Mõhhailo ning kümnekuune Pavlo. Beebi maeti emaga samasse hauda.

Foto: Andrii Marienko / AP / Scanpix
Maailm
12. veebruar 2024, 23:17

BLOGI | Harkivis maeti Vene vägede tapetud viieliikmeline perekond

Esmsapäev, 12. veebruar. Ukrainas on käimas täiemahulise sõja 719. päev.  Ukraina võimude teatel kasutavad Vene väed okupeeritud aladel Starlinki satelliitinternetiterminale. Elon Musk ja Starlinki terminale opereeriv SpaceX kinnitavad, et nende teenus Venemaal ei tööta ja Vene sõjaväega koostööd ei tehta.

Ülevaade olulisematest sündmustest:

  • Norra kavatseb Ukrainale üle anda täiendavaid õhutõrjesüsteeme. Norra valitsus on teinud riigi parlamendile ettepaneku tellida ettevõttelt Kongsberg Defense and Aerospace veel 10 kanderaketti ja neli tulejuhtimiskeskust NASAMSi õhutõrjesüsteemi jaoks, teatas Norra valitsuse veebisait.

  • Prantsusmaa hakkab tootma ja viima Ukrainale üle kümneid Caesari suurtükiväesüsteeme, teatas Zelenskõi pärast telefonivestlust Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

  • Ukraina väidab, et Vene väed kasutavad okupeeritud aladel Starlinki.Elon Musk ja Starlink eitavad, et seda kasutatakse Venemaal, kuid nad ei kommenteeri süüdistust, et seda kasutavad Ukrainas tegutsevad Vene väed.

  • Venemaa droonirünnakus Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile hukkus seitse inimest, sealhulgas kolm last, teatas Harkivi piirkonna kuberner Oleh Sõniehubov laupäeval. Ukraina prokurör, tema abikaasa ja nende kolm väikest last olid nende hulgas, kes hukkusid pärast bensiinijaama tabanud droonilööki. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul vigastas plahvatus 57 inimest ja hävitas15 kodu.

  • Volodõmõr Zelenskõi nimetas Ukraina maavägede uueks juhatajaks endise kaitseministri esimese asetäitja Oleksandr Pavliuki. Aasta aega ministeeriumis töötanud kindralleitnant Pavliuk vahetab välja Ukraina relvajõudude ülema kolonel kindral Oleksandr Sõrskõi.

  • Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates viidatakse, et Venemaa sõda Ukrainas põhjustab tervishoiutöötajate puudust kogu Venemaal.

  • Venemaa märtsikuu presidendivalimiste kandidaatide registreerimine on lõppenud, teatas Tass pühapäeval, nimekirjas on Vladimir Putin ja kolm poliitikut, kes kõik toetavad Moskva sõda Ukrainas. Nimekirjas ei olnud sõjavastast kandidaati Boriss Nadeždinit, kuna Venemaa valimiskomisjon keelas tal kandideerimise tehnilisel põhjusel. Nadeždin ütles, et vaidlustab otsuse Venemaa ülemkohtus.

  • Jaapan lubab 19. veebruaril Tokyos toimuval konverentsil anda Ukrainale abi 15,8 miljardi jeeni (106 miljonit dollarit) ulatuses, teatas Kyodo News pühapäeval.

23:08

Väidetavalt plaanib Volodõmõr Zelenskõi ringreisi Lääne-Euroopa pealinnadesse, et veenda riigijuhte Ukrainale suuremat abi pakkuma.

Tema reis langeb kokku reedel algava Müncheni julgeolekukonverentsiga, vahendas Bloomberg News. Ukraina juht on iga-aastasele üritusele oodatud.

Zelenskõi külastab tõenäoliselt Pariisi ja Berliini, kuigi täpsed plaanid on kinnitamata.

22:43

Soome vastvalitud president Alexander Stubb ütles, et Soomel ei teki Venemaaga suhteid enne, kui Venemaa lõpetab oma agressiivse sõja Ukraina vastu.

„Loomulikult soovime leida tee rahuni, kuid praegu tundub, et see tee käib ainult läbi lahinguvälja. Praegu peame keskenduma Ukraina toetamisele,“ sõnas ta.

22:35

Avdijivkat ründavad hea väljaõppega Vene üksused

Avdijivka rindel Ukraina kaitsevägi rinda pistnud Venemaa eriüksuste ja langevarjuritega ning viimastel päevadel on Venemaa paigutanud sinna pealetungiks ka rohkem soomusmasinaid.

„Me näeme vaenlase kavatsusi, kus nad tahavad edasi liikuda, et kärpida logistika tarneteed, eelkõige Avdijivkas, tekitades mingit tegevuskeskkonda,“ ütles Tavria vägede pressiesindaja Dmõtro Lõhhovii. „Toimuvad vastumeetmed ja kokkupõrked. Tuleliin ei liigu ainult ühes suunas. Viimasel ajal on vaenlane asunud pealetungioperatsioonidel kasutusele võtma soomusmasinaid, näiteks tanke ja jalaväe lahingumasinaid. Mõnikord on neid üks või kaks, mõnikord rohkem.“

Ta lisas, et varem kasutasid venelased väikeste jalaväerühmade taktikat. „Seal vastanduvad meile suures osas Vene tavaüksused, hästi väljaõpetatud üksused – mõnikord eriüksused, mõnikord langevarjurid ja tavalised motolaskurpataljonid.“

22:25

Siemens lahkub Venemaalt

Siemens AG Venemaal asuv tütarettevõte Systems LLC (endine Siemens LLC) algatab eeldatavasti 2024. aasta veebruaris vabatahtliku likvideerimismenetluse. Interfax tõi välja, et põhjuseks oli ettevõtte suutmatus jätkata tavapärast tegevust, mis on seotud kaupade impordiga Vene Föderatsiooni.

2023. aastal oli Systems LLC käive 278,8 miljonit rubla (üle 3 miljoni USA dollari), võrreldes 6,32 miljardi rubla (66 miljoni USA dollariga) 2022. aastal, mis tähendab 279,6 miljoni rubla suurust puhaskahjumit.

„Ettevõtte bilansis pole peaaegu ühtegi vara, välja arvatud debitoorsed arved ja raha kontodel. Ettevõte tuletas meelde, et seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa vastu peatas Siemens AG uued tellimused ja tarned riiki 2022. aasta märtsis,“ teatas Interfax.

Siemens alustas Venemaal tööd 19. sajandi keskel ning jätkas seal tegutsemist ka nõukogude ajal. 2023. aasta lõpu seisuga oli Venemaal endiselt registreeritud 18 Siemens AG-ga seotud struktuuri. Mõned neist on vahepeal likvideeritud või likvideerimisel, teised on omanikku vahetanud. Siemens AG tegeleb tööstuse automatiseerimise ja digitaliseerimise, nutika infrastruktuuri, transpordi ja hajutatud energiasüsteemidega.

2022. aasta mais teatas Saksa kontsern Siemens, et lahkub Ukraina sõja valguses Venemaa turult ja alustas kogu tööstustegevuse lõpetamist. Enne seda teatas Siemens Venemaa Raudteele, et peatas Sapsani kiirelektrirongide ostulepingu, kirjutas Ukrainska Pravda.

Siemens sattus varem skandaali, kui selgus, et ta oli Venemaale tarninud gaasiturbiine, mis paigaldati hiljem okupeeritud Krimmi, mille suhtes kehtivad ELi sanktsioonid. Siemens eitas algul turbiinide tarnimist, kuid tunnistas hiljem, et tal on tõendeid selle kohta, et gaasiturbiinid viidi illegaalselt Krimmi.

22:05

Venemaal Leningradi oblastis on droonirünnakute ohu tõttu keelatud kõik tänavaüritused.

Meetmed võeti kasutusele väidetavalt seoses „võimalike sabotaažiaktidega, mis hõlmavad lahingudroone“, kirjutas Novaja Gazeta, viidates oblasti administratsiooni välja antud dekreedile.

Möödunud nädala lõpus avaldas meedia uudise meeleavalduste ja muude meeleavalduste keelamisest Leningradi oblastis kuni 1. maini, tuues põhjuseks terrorirünnakute ohu. 2022. aastal toimus Peterburis Venemaa üks suurimaid sõjavastaseid miitingud.

21:41

Ukraina pool nõuab, et Venemaa tagastaks allakukkunud IL-76 pardal väidetavalt viibinud Ukraina sõjavangide surnukehad, ütles Ukraina kaitseluure pressiesindaja Andrii Jusov.

21:39

Zelenskõi pidas esimese staabikohtumise armee uue ülemjuhataja Sõrskõiga

President Volodõmõr Zelenskõi pidas staabikohtumise äsja ametisse nimetatud sõjaväeametnikega. Arutati prioriteetseid küsimusi, eelkõige otsustati suurendada mobiilsete tulegruppide arvu ja võimekust.

Zelenskõi kirjutas sotsiaalmeedias: „See oli esimene personalikohtumine uute liikmetega. Prioriteetsed küsimused jäävad muutumatuks: rindejoon ning rindealade, inimeste ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmine Venemaa õhuterrori eest. Olen saanud raportid ülemjuhataja Sõrskõilt ja kindralstaabi ülemalt Barhõlevitšilt, samuti luureteenistuste esindajatelt ja operatiivstrateegiliste rühmade ülematelt. Avdijivka, Kupjansk ja Ukraina lõunaosa. Armee varustamine kõige vajalikuga: mürsud, droonid, elektroonilised sõjajaamad.“

Zelenskõi lisas, et on kuulas ära rindepiirkondade energeetikute ja sõjaväeadministratsioonide juhtide raportid elektri-, vee- ja kütteseadmete mitmetasandilise kaitse edasiarendamise kohta.

Ta lisas, et otsustati suurendada mobiilsete tulegruppide arvu ja võimekust.

21:26

Venemaa on suurendanud oma jõupingutusi teabega manipuleerimiseks ja pettuste levitamiseks, võttes sihikule Kiievi liitlased Läänes, teatasid Prantsusmaa välisministeeriumi ametnikud. Nende riikide hulka kuuluvad lisaks Prantsusmaale ka Poola ja Saksamaa.

Ametnike sõnul on sõnumid sotsiaalmeediaplatvormidel, sealhulgas Xs, ja veebisaitidel nagu Sputnik, suure ulatusega ja keerulise struktuuriga.

Moskva eesmärk on võimendada Venemaa väidetavat edu Ukraina sõjas, õigustada oma sissetungi, diskrediteerida ja vähendada Ukraina sõjalist vastupanu ning õõnestada tsiviilisikute vastupanuvõimet, lisasid ametnikud.

Kampaania ulatub Ukraina sõjast kaugemale. Väidetavalt üritab Venemaa segada suuri spordisündmusi, sealhulgas Pariisi olümpiamänge ja jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi Saksamaal.

20:51

Mongoolia endine president kommenteeris peenelt Putini imperialismi ja väiteid õigusest „Venemaa ajaloolistele aladele“.

„Pärast Putini kõnet leidsin Mongoolia ajaloolise kaardi. Ärge muretsege. Oleme rahulik ja vaba rahvas,“ torkas Tsahhiagijn Elbegdordž.

20:38

USA kaitseminister Lloyd Austin tühistas reisi Brüsselisse, kus ta pidi osalema kohtumistel teiste NATO kaitseministritega.

Pentagoni juht viidi varem intensiivravi osakonda ja ta pidi oma kohustused üle andma oma asetäitjale. Walter Reedi sõjaväemeditsiini keskuse ametnikud ütlesid, et tal on „kujuneva põieprobleemi“ sümptomid.

Austinil, kes on sõjaväelises käsuliinis veidi allpool presidenti, diagnoositi detsembris eesnäärmevähk. Teda kritiseeriti toona diagnoosi avaldamata jätmise eest.

19:53

Venemaa majandus näeb kasvuprognoosist hoolimata välja nagu Nõukogude Liit

Venemaa majandus hakkab välja nägema päris palju Nõukogude Liidu moodi. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht ennustab, et riiki ootavad ees rasked ajad.

Eelmisel nädala avaldatud arvud näitasid, et Venemaa majandus taastus järsult pärast 2022. aasta madalseisu, kusjuures kasv tugines riigi rahastatavale relvatootmisele. IMF prognoosib tänavuseks SKT kasvuks 2,6%, kuid IMFi tegevdirektori sõnul on see märk sellest, et Venemaa investeerib pigem sõjamajandusse kui elatustaseme parandamisse.

Venemaal militaartootmine kasvab ja tarbimine väheneb, ütles Kristalina Georgieva. „Selline nägi Nõukogude Liit välja – kõrge tootmistase, madal tarbimine,“ ütles ta CNBC-le,

Sanktsioonide all kannatanud Venemaa majandus kasvas 2023. aastal 3,6% pärast 2022. aasta 1,2%list kahanemist.

Venemaal asuvad majandusteadlased on osutanud majanduskasvu halvale kvaliteedile, kuna relvatootmise suurendamine võib kaasa aidata SKT kasvule, kuid pakub elanikkonnale piiratud kasu.

„Ma arvan, et Venemaa majandust ootavad ees väga rasked ajad inimeste väljavoolu ja sanktsioonidega kaasneva vähenenud juurdepääsu tõttu tehnoloogiale,“ ütles Georgieva. „Seega, kuigi see (2,6%) number tundub hea number, on (selle) taga suurem lugu ja see ei ole väga hea lugu.“

18:30

Ukraina teravilja raiskamine Poola piiril on vastuvõetamatu, ütles Ukrainja välisminister, hoiatades, et kurjategijad tuleb „sõbralike suhete nimel“ vastutusele võtta.

Väidetavalt avasid Poola põllumehed täna veoautod ja valasid vilja teele, samal ajal kui jätkuvad protestid Ukrainast pärit odava impordi pärast.

Dmõtro Kuleba mõistis intsidendi hukka ja kutsus Poola ametivõime täna tegutsema. „Ukraina teravilja raiskamine Poola piiril on lubamatu,“ ütles ta. „Iga põllumees peaks teadma, kui palju tööd nõuab teravilja tootmine, eriti sõja ajal. Ukraina-Poola sõbralike suhete nimel tuleb selle provokatsiooni toimepanijad vastutusele võtta.“

17:41

Harkivis maeti täna perekond, kes hukkus Vene vägede droonirünnakus 10. veebruaril.

Vene terrorirünnaku tagajärjel põlesid elusalt Olha Putjatina, tema abikaasa Hrõhorii ning nende kolm poega: seitsmeaastane Oleksii, nelja-aastane Mõhhailo ning kümnekuune Pavlo. Beebi maeti emaga samasse hauda.

17:15

USA idarannikul on kell 9 hommikul, mis tähendab, et senat jätkab Ukrainale ja Iisraelile mõeldud 95 miljardi dollarilise abipaketi arutamist.

Pärast nädalavahetusel toimunud harvaesinevaid istungeid sai kaua edasi lükatud seaduseelnõu tõuke, kui senat hääletas eile 67:27 ja see sai olulisest protseduurilisest takistusest üle. Ka nädalavahetusel seadis enamuse liider Chuck Schumer ette, et eelnõu kolmapäevaks senatist läbi viia.

Täna peaks senat andma protseduurilise hääletuse, millega läheks eelnõu edasi.

16:34

Euroopa Parlamendi president riigikogus: Euroopa on tugevam kui kunagi varem

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles riigikogu ees, et viimaste aastate kriisid on teinud Euroopa sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks kui kunagi varem.

Metsola sõnul ei ole Euroopas suuri ega väikeseid jõude ning Eesti tõestab seda kõige paremini. „Vaatamata oma julgeolekumuredele ei ole siin kunagi Venemaa-suunalisi hoiatusi lahjendatud. Vaatamata sellele, et jagatakse 300 kilomeetri pikkust piiri agressoriga ja endise okupatsioonivõimuga, võeti vastu kiired ja julged otsused, et end lahti siduda Venemaa energiast. [Eesti on] riik, mis on järjekindlalt, ja lubage mul öelda, et imetlusväärselt panustanud Ukraina heaks, rahaliselt ja kaitstes meie väärtusi ning strateegilisi prioriteete,“ ütles Metsola ning lisas, et vaid kaks nädalat pärast Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse tegi Eesti peaminister Euroopa Parlamendis pöördumise, et visandada meie esimesi samme ühtse Euroopa tiimina reaktsioonina Venemaa sissetungile. „Sest Eesti teab, mis on kaalul.“

Metsola sõnul peab Euroopa strateegilise autonoomia arutelu liikuma teoreetiliselt tasandilt praktilisele. „See kehtib meie konkurentsivõime kohta, energiavarustuse, kaubanduse ja loomulikult ka kaitse kohta. Euroopa peab suurendama oma võimekusi ning looma uue julgeoleku- ja kaitseraamistiku, mis täiendab, mitte ei konkureeri NATOga. Eesti ettepanekud Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks on olulised. Me ei saa enam kauem oodata,“ rääkis ta.

Metsola kinnitas, et Euroopa Parlamendi poliitiline, majanduslik, sõjaline, rahaline, humanitaar- ja diplomaatiline toetus Ukrainale on olnud vankumatu ja jääb vankumatuks ka edaspidi. „Me mõistame jätkuvalt hukka Venemaa agressiooni ja kehtestame karmid sanktsioonid, et takistada Venemaa sõjamasina rahastamist. Neid tuleb rakendada täielikult ja kõik lüngad tuleb kõrvaldada. Me nõuame jätkuvalt, et Venemaa varasid kasutataks Ukraina ülesehitamiseks. Me jätkame sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist ja me teeme endiselt kõik, mida vähegi suudame, selleks et aidata Ukrainat Euroopaga lõimumise protsessis,“ ütles ta ja lisas, et Ukraina julgeolek on ka Euroopa julgeolek ja Ukraina koht on Euroopa Liidus.

Metsola rääkis oma kõnes ka viimaste aastate kriisidest ja nendega seotud otsustest laiemalt, märkides, et maailm on muutumas ja Euroopa peab muutuma koos sellega. „Viimased aastad ei ole olnud kerged. Kuid nagu öeldakse, kõige tugevam teras on sepistatud kõige kuumemas tules. Seepärast väidan, et Euroopa on tugevam, kui ta on viimastel aastakümnetel olnud, et need kriisid, millega me silmitsi seisime, on teinud meid sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks, kui kunagi varem oleme olnud,“ ütles ta.

Ta rõhutas samas, et muudatusi tehes tuleb suuta paremini pehmendada otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju, otsuseid paremini selgitada ning inimesi rohkem ja tähelepanelikumalt kuulata. „Nagu keegi kord mulle ütles, on olemas nähtamatu piir, millest inimesi üle suruda ei saa. Inimesed peavad protsessi usaldama, meie protsessi. Ja mõnikord on seda väga keeruline selgitada. Mõnikord on selles väga keeruline ka navigeerida. Ja need kodanikud peavad saama endale ka lubada neid muutusi, mida me ellu viime, sest muidu meie poliitika edukaks ei osutu,“ ütles Metsola, kelle sõnul seisneb selles väljakutse enne 9. juunil toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Metsola ütles, et on võtnud koos Euroopa Parlamendi liikmetega endale ülesande lõhkuda Brüsseli mull ja tuua Euroopa lähemale kodanikele, keda ta esindab. „Me oleme siin, et rääkida Eesti inimestega, eriti noortega, kellega ma kohtun täna Tallinna Ülikoolis, et selgitada meie saavutusi, kuulata nende muresid ja kutsuda neid üles minema valima, et nad mõtleksid, kes peaks neid esindama,“ ütles Metsola ning kutsus ka riigikogu üles edastama oma kodanike mõtted, tunded ja küsimused Euroopa Parlamendile ning ühinema Eesti inimeste veenmisel, et nad läheksid valima.

Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
16:29

Hussar kohtumisel Metsolaga: Ukraina peab saama Euroopale loota

Riigikogu esimees Lauri Hussar rõhutas kohtumisel Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga, et kuigi Euroopa Liidus ega liikmesriikides ei pruugi olla paljudes küsimustes üksmeelt, siis Ukraina toetamise nimel tuleb pingutada, kuna sellest sõltub meie kõigi tulevik.

„Ukraina peab saama Euroopale loota,“ sõnas Hussar. Ta toonitas, et mida rohkem me praegu Ukrainat toetame, seda väiksem on sõja hind meie kõigi jaoks. Hussar lisas, et Venemaa ei tohi saada hingetõmbeaega. Metsola märkis, et Euroopa Parlamendi toetus Ukrainale on jätkuvalt tugev.

Kohtumisel puudutati ka Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmist, et Ukrainas tekitatud kahjusid katta ja riiki üles ehitada.

Hussar ja Metsola avaldasid lootust, et juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised kõnetavad inimesi ja valimiste vastu tuntakse huvi. Hussar sõnas, et sageli ei tajuta, kui palju positiivset on Euroopa Liiduga liitumine kaasa toonud. Ta viitas telefoni rändlusteenusele välismaal ning kaupade ja inimeste vabale liikumisele. „Peame aktsepteerima, et Euroopa Liit on parim asi, mis meiega viimase 70 aasta jooksul juhtunud on,“ lausus ta. „Eesti seisab kindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liit oleks rahvusvahelisel areenil nähtav ja mõjus.“

Kohtumisel osales ka Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Enn Eesmaa. Metsola tegi sissekande Riigikogu külalisraamatusse ja esines Riigikogu ees kõnega.

Eestis ühepäevasel visiidil viibiv Euroopa Parlamendi president kohtus ka president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning noortega Tallinna Ülikoolis.

Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
16:26

Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuriskide ja murega seoses Donald Trumpi võimaliku naasmise pärast Valgesse Majja, sõidab Poola peaminister täna Saksamaale ja Prantsusmaale läbirääkimistele.

Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk külastab Berliini ja Pariisi ajal, mil kolm riiki peavad Euroopa Liidu kaitse- ja toetuse suurendamist Ukrainale oluliseks.

„Euroopa peab end kokku võtma... Nii tuleb vastata küsimusele, mis saab siis, kui Trump võidab,“ ütles Poola valitsusallikas. „Meil pole aega, meil peab olema suurem kaitsetööstuse võimekus.“

15:31
Poola põllumehed blokeerisid kaks uut kontrollpunkti

„Poola kolleegid teatasid Ukraina piirivalvuritele, et täna täna kell 10.10 algas Zosini kontrollpunkti juures Poola põllumeeste protestiaktsioon. Protestijad lubavad igas tunnis läbi kuni kolm veoautot kaaluga 3,5 tonni või rohkem. Autod, bussid, humanitaarabi vedavad sõidukid [sealhulgas suured veoautod] ja kuni 3,5 tonni kaaluvad [kauba-] sõidukid läbivad tavapäraselt mõlemas suunas,“ teatas Ukraina riigipiirivalveteenistuse pressiesindaja Andrii Demtšenko Ukrainska Pravdale.

Demtšenko ütles, et kella 10.00 paiku hakkasid umbes 150 meeleavaldajat ja 20 põllumajandussõidukit Dołhobyczówi kontrollpunkti lähedal liiklust blokeerima. Kummaski suunas liikuvaid kuni 7,5 tonni kaaluvad veoautosid, samuti Poolasse sisenevad üle 7,5 tonni kaaluvad veoautosid lubatakse läbi kiirusega kaks veokit tunnis ühes suunas.

Lisaks on Poola põllumehed Medõka-Shehõni kontrollpunktis veoautode blokaadi jätkanud. Olemasolevatel andmetel lasevad nad tunnis läbi ühe veoauto. Protest ei mõjuta autode ja busside läbipääsu.

Riigipiirivalveamet kordas, et alates 9. veebruarist 2024 on Poola Ukraina piiril Dorohusk-Yahodõn ja Hrebenne-Rava-Ruska kontrollpunkti läbivatel teedel toimunud meeleavaldused. Poola poolel seisis hommikul Ukrainasse sisenemist oodates kokku 1050 veoautot ning üldine veokite liiklus läbi kontrollpunktide on vähenenud.

13:33

USA senat püüab sel nädala pärast kuudepikkust viivitust vastu võtta 95,34 miljardi dollari suurust abipaketti, mis sisaldab abi Ukrainale ja Iisraelile.

13:27
Saksa politsei pidas Ukraina korvpalluri mõrvas kahtlustatava kinni

Saksa politsei on Düsseldorfis 17aastase Ukraina korvpalluri Volodõmõr Jermakovi mõrvas kahtlustatava kinni pidanud, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko 12. veebruaril.

Väidetavalt rünnati Jermakovi ja tema meeskonnakaaslast Artem Kozatšenkot tänaval nugadega 10. veebruaril. Jermakov suri saadud vigastustesse haiglas, Kozantšenko jääb aga intensiivravisse.

Kiievi korvpalliföderatsiooni (FBK) hinnangul võis noormeeste ründajate ajendiks olla viha Ukraina vastu.

Politsei ei andnud täpsemaid andmeid kahtlusaluse isiku ega motiivi kohta.

Nikolenko sõnul on Kozantšenko seisund stabiilne ja tema elu ei ole ohus.

Loe rohkem