Kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton. Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon.

Foto: Kollaaž (Kultuuriministeerium)
Eesti uudised
8. veebruar 2024, 13:31

PALJU ÕNNE! Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

Valitsus otsustas täna, 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi). Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes.

„Riiklikud preemiad on kõrgeim valitsuse tunnustus kultuuri- ja spordirahvale. Preemiate laureaadid on oma valdkonda andnud mõõtmatu panuse ning inspireerinud meie ühiskonda oma mõtete, loomingu ja saavutustega. Sel aastal esitati kaalumiseks 134 kandidaati. Oli tohutu rõõm näha, et sedalaadi olulise tunnustuse vääriliseks peeti niivõrd paljusid inimesi, kelle südame kutse on eesti kultuuri ja sporti arendada,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.  

Kultuuripreemiad

Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena. Ehala esitasid elutööpreemiale Eesti Jazzliit, Tallinna Linnateater, Kauni Muusika MTÜ, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Estonian Record Productions, Jazzkaare Sõprade Ühing, Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Muusikafestivalid, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu ning Arvo Pärdi Keskus.  

Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi-kuraatoreid ning varem Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, nüüd Eesti Kunstimuuseumi pikaajalise juhina tuntud ja hinnatud arvamusliider kunsti-, muuseumi- ja laiemalt kultuurivaldkonna küsimustes ja teemadel. Ta on pühendunud juht, sügavuti minev kunstiteadlane ja -uurija, särav kuraator, kunsti ja muuseumide eestkõneleja ja populariseerija ning innustav õppejõud. Helme esitasid elutööpreemiale Viivi Luik, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Muuseumiühing, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kontsert, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Erkki-Sven Tüür, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.  

Elutööpreemia laureaat, kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi) on eesti kirjanduse elav klassik, kelle uuenduslik novellistika vallandas diskussioone 1960. aastatel ja kelle erinevatesse žanritesse hargnev looming on aastakümnete jooksul püsinud lugejate ja kriitikute huvi all. Viimastel aastakümnetel on Valton pühendunud soomeugri väiksemate rahvaste kultuurile ja kirjandusele. Valtoni esitasid elutööpreemiale Karl Ristikivi Selts, Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit.  

Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklike kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad Anna Hints ja Marianne Ostrat dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest, Kai Lobjakas  2023. aastal uurimustööl baseeruvate tähelepanuväärsete näituste kureerimise ja mitmete publikatsioonide eest, Mihkel Mutt raamatu „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ eest, Salto arhitektuuribüroo avalike hoonete, sh Paide, Narva ning Rakvere riigigümnaasiumite projekteerimise eest ning Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ eest.  

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele. 

Spordipreemiad

Elutööpreemia laureaat, sõudetreener Matti Killing on treenerina aastakümneid panustanud sõudmise edendamisse – ehitanud üles Eesti ühe suurema sõudeklubina Pärnu Sõudekeskuse Kalev ning juhendanud sadu sportlasi. Esitaja sõnul on lisaks tippsportlastele tema käe alt sirgunud arvukalt noori inimesi, kelle sportlik taust ja koolitus on aidanud neil hilisemas elus tublide ja tervete kodanikena edukalt hakkama saada. 2015.-2019. aastal oli Killing Eesti sõudekoondise peatreener, kelle juhendamisel saavutas paarisaeruline neljapaat 2016. aasta olümpiamängudel pronksmedali. Killingu esitas Eesti Sõudeliit.  

Elutööpreemia laureaat, korvpallitreener ja endine korvpallur ning ala eestvedaja Märt Kermon on esitaja sõnul olnud silmapaistev ja pühendunud isiksus Eesti korvpalli arenguloos, kellel on enneolematu panus nii mängijana kui ka treenerina. Kermoni arvel on mitmeid tiitleid ning ta on olnud ka Eesti koondise peatreener. Ta on aktiivne osaleja korvpalliorganisatsioonides, kuuludes erinevatesse alakomisjonidesse ja täites olulisi rolle Eesti Korvpalliliidus. Kermoni esitasid Eesti Korvpalliliit ja TTÜ Korvpallikool.  

Spordi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklike spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse.  

Preemia pälvivad Eneli Jefimova, kes sai lühirajaujumise EMi kuld- ja hõbemedali, ujumise juunioride MMil kaks kuldmedalit ja hõbemedali, ujumise MMil 6. koha ning oli aasta naissportlane; Karel Tilga, kes sai kergejõustiku MMil 4. koha ning oli aasta meessportlane; Kristin Tattar, kes oli kettagolfi maailma ja euroopa meister; Anu Kaljurand olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest; Robin Ristmäe ja Helen Veermäe naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest ning Heiko Rannula BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest.  

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele. 

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.