NELJAKORDNE ÕNN: „Ma ei tea, kas me saame riigi abile loota, kuid tavalised inimesed, täiesti võõrad, on meid ülipalju aidanud!“ (10)
Tavalisse Lasnamäe paneelmaja korterisse mahuvad seitse inimest, koer ja kass. Õnne, hoolitsust ja armastust mahub siia aga mitu korda rohkem – seda jagub tervele Lasnamäele. Üleöö paljulapselisteks vanemateks saanud Irina ja Grigori räägivad, mis on nende õnne saladus.
Kuigi kodus räägitakse vene keelt, ütleb Grigori: „Me oleme venekeelsed, mitte otseselt venelased.“ Ka Irina samastub, sest tema vanavanemad olid eestlased. „Minu jaoks oli oluline, et lastel oleksid eesti nimed. Vanem poiss käib mul eesti koolis ja on kakskeelne. Ka nelikud lähevad eesti lasteaeda ja nendest saavad kakskeelsed lapsed.“
Esikus ripub käsitsi tikitud Eesti ja Ukraina lipp. „Me aitame üht Ukraina perekonda ja nende tütar tegi sellise kingituse, et tänada,“ ütleb Irina. Kuidas niigi keerulise eluga perekond aitab veel teisi? „Aga mida teha? Inimesed vajavad abi,“ vastab Grigori.
Kommentaarid