MÄRKA ABIVAJAJAT! Noor inimene võib otsida tähelepanu ja mõistmist sotsiaalmeediast, kui ta jääb oma tunnete ja mõtetega üksi.
Foto: Antonio Guillem / Alamy / Vida PressPsühhoterapeut: „Lapse appikarje on alati ohumärk!“
NOORTE APPIKARJE? Lapsed postitavad sotsiaalmeediasse morbiidseid sõnumeid: „Jah, ma naeratan, aga seest ma suren.“
„Ma olen lihtsalt väsinud. Olen emotsonaalselt väsinud. Ma olen inimestest väsinud. Olen endast väsinud. Ma olen kõigest lihtsalt nii väsinud,“ kirjutab üks nooruk oma sotsiaalmeedias. Miks vaevlevad järjest rohkemad Eesti noored sääraste tunnete käes ning miks tehakse sellest avalikke postitusi?
Margit on 13aastase tütre ema, kellele tundus, et tema lapsega on kõik hästi. „Ta käib korralikult koolis ja huviringides. Midagi kurtnud pole. Samuti ei ole ma täheldanud, et tal oleks mingid enesevigastamisjäljed,“ sõnab ta. Suur oli Margiti üllatus, kui ühel päeval tema Facebooki sõnumitesse saadeti TikToki link. Saatjaks oli tema tütre lähedane sõbranna. Videos oli näha kuvatõmmised, kus salajases klassivestlusgrupis liiguvad ringi kohutavad jutud ja sõim tema tütre kohta. „Need sõnad, mis tema kohta öeldi, on nii kohutavad. Jäeti mulje nagu ta oleks linna kõige suurem l*ts ja mis kõik veel. Kuigi tegelikkuses ta ei suhtlegi veel poistega. Enamjaolt on tütar kodus, käib koolis ja trennis. Mis l*ts tema on?“ on Margit nõutu ja ei saa aru, millega ta laps kooli- ja klassikaaslastele ette jäi.
Edasi lugemiseks:
Osta üks artikkel
Samal teemal
