BLOGI | Merejalaväelased kinnitavad: Ukraina on Dnepri idakaldal kindlustanud mitu tugipunkti. Kreml: Soome teeb Venemaa piiri sulgedes suure vea

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku keelata toornafta ja naftasaaduste tankerite müük Venemaa föderatsioonile, kirjutab Reuters.

Tankerite müük kolmandatesse riikidesse peaks sisaldama lepingusätteid, mille kohaselt ei tohi laevu edasi müüa Venemaa föderatsioonile ega kasutada Venemaa toornafta või naftasaaduste transportimiseks, mis väldivad Lääne hinnapiiranguid.

President Zelenskõi vallandas välisluureteenistuse asejuhi Tarasovski.

Vallandamise põhjuseid määruses ei täpsustata.

Venemaa riigiduuma saadik Valeri Seleznjov tegi ettepaneku vabastada kergete kuritegude pärast süüdi mõistetud naised lapse eostamiseks.

Ja kui neil õnnestub sünnitada, soovitab Seleznjov ülejäänud karistuse tühistada. Seega on tema hinnangul võimalik lahendada kõrge suremuse ja madala sündimuse probleem Vene Föderatsioonis.

Ukraina president avalikustas harvaesinevas tunnistuses suurtükimürskude tarnimise vähenemisest Ukrainale, öeldes ajakirjanikele, et laskemoona tarned on tõesti aeglustunud.

155-millimeetrised suurtükimürsud on Ukraina jaoks vaieldamatult kõige olulisem laskemoon sõjas Venemaaga. Ukrainat on alati ületanud Venemaa parem suurtükiväe tulejõud, ja olukord läheb veelgi hullemaks.

Neljapäeval toimunud briifingul nõustusid Lääne ametnikud Ukraina ametnikele omistatud hinnanguga, et Venemaa toodab praegu umbes miljon suurtükimürsku päevas.

USA relvafirmad suurendavad tootmist. Kuid The Economisti sõnul on USA 155 mm kestade toodang 2025. aastal tõenäoliselt madalam kui Venemaal 2024. aastal.

Euroopa Liidu otsus alustada Ukrainaga liitumisläbirääkimisi on ohus, ütles kõrge ametnik.

Korrapäraste kinnituste taustal, et EL toetab Ukrainat Venemaa agressiooniga silmitsi seistes nii kaua kui vaja, ütles ametnik, et viimased arutelud blokis Kiievi edasise toetamise üle oli reaalsuskontroll. „Juhid... mõistsid, et see on üsna kallis,“ ütlesid nad.

Nimeta ametnik on seotud EL 27 liikmesriikide juhtide tippkohtumise ettevalmistamisega Brüsselis 14.-15. detsembrini. „Kuidas me selle eest maksame?“ päris ametnik.

Võimaliku täiendava löögina, ütles ametnik, et Kiievile täiendava 50 miljardi euro maksmise kohta kokkulepet ei ole sõlmitud. See tuleneb pärast seda, kui mitmelt poolt kritiseeriti bloki täitevvõimu Euroopa Komisjoni ettepanekut vaadata läbi bloki pikaajaline eelarve, et eraldada Ukrainale aastani 2027 veel 50 miljardit eurot.

„Me ei saa lubada Ukrainal pankrotti minna, see ei ole meie jaoks valik. Kuid see pole lihtne,“ ütles ametnik.

Mustal merel hävis 15 Vene laeva, väidab Ukraina sõjavägi

Ukraina sõjavägi väitis, et on sõja algusest saadik hävitanud Mustal merel kokku 15 Vene mereväe alust.

Veel 12 inimest said kannatada, teatas sõjaväelane.

Mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletenchuk kirjeldas Ukrainat kui „uut tüüpi meresõja käivitajat“, millega on Kiievi rünnakud sundinud Venemaad oma merevägesid raskematele positsioonidele viima.

Seni Mustal merel läbi viidud sõjaväeoperatsioonid on hõlmanud rünnakuid Venemaa Musta mere mereväe peakorterile Sevastopolis ja Kertši laevatehasele, mis kahjustas laeva, mis polnud ametlikult laevastikuga liitunud.

Rünnakute sihtmärgiks on ka annekteeritud Krimmi lähedal asuvad sõjalaevad, sealhulgas suur dessantlaev ja allveelaev.

Soome president Sauli Niinistö kiitis heaks valitsuse ettepaneku anda Ukrainale uus sõjalise abi pakett, vahendab European Pravda.

Tegemist on juba 20. abipaketiga, mille Soome on Ukrainale alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest andnud ning mille väärtus on ligikaudu 100 miljonit eurot.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et Ukrainale antava abi kogusumma on 1,5 miljardit eurot.

Traditsiooniliselt ei avalikusta Soome valitsus abipaketi sisu, samuti selle kohaletoimetamise ajakava ja viisi.

Ukraina on tänaseks hävitanud juba 15 Venemaa laeva, veel 12 on kannatada saanud, teatas teatas Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletenšuk.

Hollandi kaitseminister teatas 2024. aastaks kahe miljardi dollari suuruse sõjalise abi andmisest Ukrainale.

„Selle märkimisväärse summaga saadame selge signaali, et oleme otsustanud jätkata oma toetamist Ukrainale nii praegu kui ka tulevikus,“ ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren Twitteris.

Uudis Eesti sammust tuua Narva piiripunkti sillale betoonist püramiidplokid ehk „lohehambad“ on jõudnud ka välismeediasse. Sellest kirjutas ka Meduza.

Foto betoontõketest ilmus esmakordselt kohalikul sotsiaalmeedia saidil. Vastuseks päringule teatas piirivalve, et on need ettevalmistused juhuks, kui Eesti valitsus otsustab piirata Venemaalt riiki sisenemist pidurdamaks illegaalsete migrantide sissevoolu.

Soome võimud teatasid, et sulgevad südaööl üheksast piiripunktist neli, mis ühendab neid Venemaaga.

Helsingi on süüdistanud Moskvat migrantide ja varjupaigataotlejate tahtlikus suunamises Soome piiripunktidesse.

Soome piirivalve teatas, et sel nädalal on saabunud 300 varjupaigataotlejat – peamiselt Iraagist, Jeemenist, Somaaliast ja Süüriast, neist ligi 100 ainuüksi reede keskpäevaks.

Neli suletavat piiriületuskohta – Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala, mis kõik asuvad piiri lõunapoolses otsas – on tavaliselt kõige liiklustihedamad punktid.

„Võib väljendada ainult sügavat kahetsust, et Soome võimud on asunud kahepoolsete suhete hävitamise teele,“ tsiteeris Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.

„Venemaa pole kunagi kaasaegses ajaloos Soomet ohustanud, meil polnud põhjust vastasseisuks. Nüüd on nad selle tee valinud. Meie vaatevinklist on see suur viga,“ lissa ta.

Ukraina ametniku sõnul on Ukraina uut Musta mere laevakoridori pärast selle rajamist augustis kasutanud umbes 151 laeva.

Humanitaarkoridor kulgeb läbi Musta mere lääneranniku Rumeenia ja Bulgaaria lähedal.

Koridori kaudu on veetud kokku 4,4 miljonit tonni kaupa, ütles renoveerimis- ja infrastruktuuriministri asetäitja Juri Vaskov. See sisaldab kokku 3,2 miljonit tonni teravilja.

Koridori rajas Ukraina pärast seda, kui Venemaa astus juulis Musta mere teraviljalepingust välja.

Ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministeeriumi andmetel on umbes 4337 ukrainlast endiselt Venemaa vangistuses.

Vangistuses on endiselt 3574 sõjaväelast ja 763 tsiviilisikut.

Ministeerium lisas, et alates aasta algusest on vangistatute, sõjavangide, tsiviilpantvangide ja poliitvangide peredele juba makstud 422 miljonit grivnat (ligi 11 miljonit eurot).

Venemaa kodanike võlad lühiajaliste laenude osas on saavutanud ajaloolise tipu.

Palgapäevalaenude maht on Venemaal kasvanud rekordilise 292%-ni aastas. 2023. aasta kolmandas kvartalis ulatus väljastatud mikrokrediidi kogusumma 348,1 miljardi rublani (ligi 4 miljardit dollarit), mis on 18,2% rohkem kui eelmisel aastal.

Lisaks kasvas mikrokrediidiorganisatsioonide klientide koguarv 2,7 miljoni inimese võrra, ulatudes 19,9 miljoni inimeseni. Need andmed avaldas suurim mikrokrediidi turuosaliste ühendus, vahendab Izvestija.

Mikrokrediidiorganisatsioonid on tavaliselt hämarad ettevõtted, mis on suunatud vaestele inimestele, kellel pole palju finantskirjaoskust. See tendents näitab, et madala elatustasemega venelased muutuvad tõenäoliselt veelgi vaesemaks, kuna neil on vähe võimalusi oma asju korda saada.

USA kaitseministeerium saadab Ukrainale varuosi tagamaks, et Ukrainale saadetavaid hävitajaid F-16 saaks korralikult hooldada, lubas Pentagon.

Nii Eesti kui Soome piirivalve on harjunud sellega, et Vene poolelt ei lasta asjakohaste dokumentideta isikuid meile jutulegi. Mis sa ikka lähed, nad ei võta sind vastu. Nüüd see praktika ilmselgelt muutus. Asüüli need inimesed ka üldiselt ei taotlenud, paljudel on taskus üldsegi Vene elamisluba.

Loe lähemalt:

Päästjad koos politseiga aitasid Donetski oblastis Toretski kogukonnast evakueerida perekonna, kuhu kuuluvad kaks täiskasvanut ja viis last. Pere pesamuna on vaid pooleteisekuune, vanim laps 11aastane.

Perekond peab oma sünnikodust lahkuma, sest sinnajäämine oleks eluohtlik. Praeguseks on nad turvalisemas kohas.

Ukraina idaosas Donetskis hukkus kaks ja sai haavata kolm inimest, teatas sealse sõjaväeadministratsiooni juht Ihor Moroz. Kaks inimest sai surma Selidove linnas ning inimsed said vigastada Antonivkas ja Toretskis. „Venemaa tapab tsiviilelanikke!“ Moroz rõhutas.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Hersoni vasakkalda operatsiooni peamine eesmärk on tõrjuda vaenlane kaugemale, et venelased ei saaks paremkaldal olevaid tsiviilisikuid suurtükkidest tulistada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi jagas pilte Hersoni idakaldale jõudnud sõduritest.