Foto: Kuvatõmmis ValitsuseUudised Youtube'i kanali otsevideost
Eesti uudised
16. november 2023, 12:11

VIDEO | Kallas: maksuküüru kaotamine tõstab kõigi inimeste sissetulekuid (243)

Iganeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallase kõrval siseminister Lauri Läänemets ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Peaminister Kaja Kallas rääkis, et ta kuuleb pidevalt, kuidas väidetakse, et maksuküür võrdub maksutõusuga. Tema sõnul on asi vastupidine.

„Maksuküüru kaotamine koosneb kahest osast. Kõigepealt maksuvaba tulu piiri tõstmine 700 euroni, mis on kõigile. Ja tagurpidi progresseeruva maksuvaba tulu kaudu rakendatud astmelise tulumaksu kaotamine. Mõlemad need osad tõstavad inimeste sissetulekuid,“ rõhutas Kallas.

Maksuvaba tulu määr tõuseb seega 700 euroni ja see ei vähene sissetuleku kasvades üle 1200 euro.

„Seega on maksuküüru kaotamine ühemõtteliselt inimeste sissetulekute suurendamine, mitte maksude tõstmise meede. Ühetaoline maksuvaba tulu on õiglasem, seda saab lihtsamini rakendada ja see sobib paremini Eesti oludesse,“ ütles Kallas. Maksureform vähendab tema sõnul ka ettevõtete kulu.

„Olen kuulnud väiteid, et kui maksuküüru kaotamine ära jätta, siis saaks tõsta riigisektori töötajate palku. See lihtsalt ei vasta tõele. Maksuküüru kaotamine juba tõstabki kõikide inimeste sissetulekuid, nii erasektori kui avaliku sektori inimeste sissetulekuid,“ sõnas Kallas.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et valitsuses on teemaks õpetajate palgatüli. Täna plaanitakse seda edasi arutada valitsuskabinetis.

„Ma loodan, et meil on valitsuses kokkuleppe saavutamine võimalik, et meil on vaja õpetajate esindajate ja kohalike omavalitsustega laua taha istuda, sest tüli on täna õhus ja me peame seda lahendama,“ rääkis Kallas.

Haridusministri poolt on ettepanek, mida tuleks läbi rääkida haridusleppe raames, sest küsimus pole ainult riigipoolses palgatoetuses. „Mureks on üldised töötingimused, ülekoormus, see, et tööaeg ja reaalne töötegemise pinge ei vasta üksteisele, mistõttu lahkub õpetajaid ametist väga palju läbipõlemise tõttu,“ seletas Kallas, miks tema arvates on just praegu õige aeg laua taha istuda. Kallase sõnul on väga oluline roll läbirääkimistel omavalitsustel.

Metsküla koolis toimuva kohta ütles haridusminister, et koolikohustuse täitmist ei saa teha koolis, mida juriidiliselt ei eksisteeri. „Lapsevanema õigus on otsustada, millises koolis tema laps käib. Kuna Metsküla kooli täna juriidiliselt ei eksisteeri, siis tuleb lapsed registreerida sellistesse kooli, mis juriidiliselt eksisteerib. Lihula gümnaasium ei saa lapsi kooli nimekirja panna ilma lapsevanema nõusolekuta. Siin on ka selle tasandil tekkinud tüli,“ nentis Kallas. Seda tüli arutati täna ka presidendiga. „Leppisime kokku, et haridusministeeriumi õigusosakonna inimesed lähevad sinna kohale, et lapsevanemate ja vallavalitsusega laua taha istuda ja kokkulepe saavutada, mis saab lastest, kes täna tegelikult juriidiliselt justkui koolikohustust ei täida,“ rääkis Kallas. Minister ei ole tühistanud koolitusluba, sest neil on käimas kohtuvaidlus Metsküla kooli osas. Koolitusluba annab loa korraldada õppetööd, aga vaid juhul, kui kool ise olemas on. „Koolitusluba ei kehti eraldiseisvalt ilma juriidilise kehata, mille nimi on Metsküla kool,“ seletas Kallas.

Siseminister Lauri Läänemets rääkis, et valitsuskabinetis arutati riigirahaliste nõuete halduse üleandmist maksu- ja tolliametile ning selle väljatöötamisega liigutakse edasi. Läänemetsa sõnul moodustavad politseinõuded umbes 65 protsenti kõigist kohtutäiturite laual olevatest nõuetest. Riigi nõudeid on kokku nelja tüüpi: maksud, keskkonnatasud, trahvid ja muud nõuded. Analüüsid näitavad, et kui seda teeks maksu- ja tolliamet, siis saaks nõudeid oluliselt suuremas mahus kätte. „Esiteks, maksu- ja tolliametil on palju parem ülevaadet. Teiseks saaks teha näiteks seda, et kui inimesel tuleb tulumaksutagastus ja tal on nõuded riigile täitmata, siis võetakse sealt automaatselt maha. See distsiplineerib inimesi paremini. Kuna nõuete sundtäitmine riigi poolt on kallis, siis jääb inimesel rohkem raha, et riigile nõuded või trahvid ära maksta,“ seletas Läänemets. Üle vaadatakse ka kohtutäiturite süsteem, et nende tegevus oleks tulevikus jätkusuutlik.

Läänemets rääkis ka rändesurvest idapiiril. „Läinud aastal oleme näinud orkestreeritud põgenikesurvet Poola, Leedu ja Läti piiridel. Sel nädalal teatas PPA, et ESTPOL8 lõpetab Lätis tegevuse, sest Läti piiril on olukord läinud natuke rahulikumaks,“ ütles Läänemets.

Viimastel nädalatel on tekkinud sarnane surve Venemaalt Soome piiridele. „Küll mitte kuskil metsa vahel, vaid piiriületuspunktides, kuhu saadetakse põgenikke, kellel puudub õigus Schengeni alale sisenemiseks. See tähendab seda, et Venemaa tegelikult ei tohiks läbi lasta inimesi, kellel pole viisat ega muud õiguslikku alust Euroopasse sisenemiseks, vaid nad peaks juba Venemaal kinni pidama. Aga need isikud lastakse vabalt läbi ja nad jõuavad Soome piiripunkti, kus nad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse. Seaduse järgi tuleb seda taotlust menetlema hakata ja inimesed saavad sellesse riiki jääda,“ ütles Läänemets.

Eesti on seetõttu ülivalves olnud. Täna hommikul kella poole kaheksa paiku üritas Narva piiripunkti kaudu Eestisse siseneda kaheksa Somaalia kodanikku. Viisa puudumise tõttu koostati neile piiril väljastatud sisenemiskeeld ja suunati tagasi Venemaale. Antud isikud ei esitanud rahvusvahelise kaitse soovi.

„Me oleme saanud informatsiooni, et võimalikke isikuid, küll mitte väga suurel arvul, on nähtud teisel pool piiri Vene piiripunktide juures. Ehk siis midagi seal toimub,“ sõnas Läänemets. Minister kinnitas, et piirivalve jälgib toimuvat väga tähelepanelikult ja Eesti ei jäta mingit muljet, et sellist hübriidsõja vormi siin proovida tasuks.